Tere!

Mingi hetk mõtisklesin selle üle, et kuna kaal seisab väga pikka aega, siis äkki on mu kaloridefitsiit liiga suur ning keha hõiab kõigest kinni. Otsustasin enda toidukoguseid suurendada ja jälgida nädalake või kaks, mis suunas kaal liikuma hakkab.

Olen juba 2-3 kuud kõikunud 58-59 kg vahel ning kohati on see päris masendav. Tahaks ju ikka, et suund oleks allapoole, aga ei. Kuna viimasel ajal tundsin end pidevalt näljas ka olevat, siis tõstsin koguseid. Esimene mulje oligi, et kuigi see 10% ei anna ju väga palju juurde (neljaviljahelbeid 3 grammi), siis kõht on rohkem täis, mis on igati positiivne. Kui kõht on täis, siis pole ka pidevaid isusid, mis peas keerlevad. Eile, kui olin suuremaid koguseid söönud umbes 5 päeva, astusin kaalule ja korraks ehmatasin täitsa ära. Oma natukeses naiivsuses lootsin näha juba paremat tulemust, aga ei! Kaalul vaatas vastu number 59! Ookei, mõtlesin.... vot seda numbrit pole ammu näinud ning korraks ka pettusin. Samas mõtlesin kohe, et tegelikult olen end viimasel nädalal ju hästi tundnud, pole nagu näha ka või tunda, et miskit juurde oleks tulnud. Meenutasin teiste murepostitusi, kus iga juurdetulnud saja grammi pärast asuti kohe paanitsema ning otsustasin, et ma ei taha selline olla. Tekitaksin ainult lisastressi ning ju siis on lihtsalt see 5 päeva liiga väike aeg, et sellest mingeid põhjapanevaid järeldusi üldse teha. Lisaks olen viimasel nädalal päris usinalt ka trenni teinud ning teadupärast ka see võib ju keha natuke nö rööpast välja ajada. Nii ei kurvastanudki ma lõpuks selle numbri pärast ja päev möödus hästi.

Täna hommikul otsustasin end uuesti mõõta ja kaal näitas 58,8 kg. Noh, see juba natuke tavapärasem. :) Eks ma katsetan veel ühe nädala ja jälgin, kuidas mu keha kohaneb ja käitub. Kui langust siiski pole näha, siis peaksin vist seaded muutma ikkagi kaalulangetaja režiimile. No kes oleks osanud arvata, et see selline teadus on? Mina igatahes mitte. Ja no millest see küll oleneb, et mõnel langeb kaal nädalas kilo (kusjuures, seda peetakse veel väheks) ja mõni tammub samal kohal ja ei kippu ega kõppu... Keeruline ja tahaks tõesti loota, et saan tasakaalu paika ning jõuda enda eesmärgini.

Järgmiseks nädalaks lubatakse krõbedaid miinuskraade, aga see ei meeldi mulle kohe üldse! Tahaks juba sooja ja kevadet ja sooja ja ujuma ja rattaga sõita... Samas aeg läheb viimasel ajal nii kiiresti, et tõenäoliselt ei jõua pilgutadagi, kui juba päikest rohkem ja muru rohelisem. :) Jaanuar läks küll harjumatult kiiresti. Mäletan, et paar aastat tagasi mulle ei meeldinud üldse aasta esimene kuu, kuna oli pikk ja lohisev. Mida vanemaks saan, seda kiiremini aeg läheb. Kuigi võiks ju vastupidi olla. :)

Siinkohal lõpetan ja soovin kõigile ilusat päeva. :)