Tere!

 

Head uut aastat vist enam soovida ilma šampuseta ei või. :) Soovin teile siis kindlameelsust enda sihtide saavutamisel! Et järgmine aasta ei peaks kirjutama postitusi teemal "uuel aastal uue hooga" või et "alustan 1. jaanuarist". ;)

Kuidas teil jõulud möödusid? Minul võiks öelda, et olid need väga rahulikud. Ma OOTASIN neid nagu hinge õnnistust, sest sain nagu lisapuhkuse. Käisin ainult ühel päeval tööl ja no nii hea oli. Kahju ainult, et see aeg nii kiiresti läks... Oleksin tahtnud (tahan siiani) lihtsalt kuskile minna ja end kõigest välja lülitada, kahjuks ei jõudnud selleni. Naljakas on see, et kui proovin end kõrvalt vaadata, siis ma ei saa aru, et millest mul siis "kõrini" on. Töö pole kontimurdev, trenni pole palju, väsinud ei tohiks millestki olla, päevad pole pikad. Miks ma siis nii tunnen? Kas keegi oskab samastada? Tundsin, et jäi puudust küll nendest vabadest päevadest. Mida aeg edasi, seda rohkem mulle tundub, et kogu aeg jääb puhkusest väheks. No nädalavahetus on ammu juba mingi naljanumber, eksole. :) Aga.. ma taban end üha rohkem mõtteilt, et ma ei taha, ma tahan puhata, ma tahan lihtsalt olla, mitte iga hommik istuda 8st 17ni laua taga, kuigi minu töö võiks olla vabalt ükskõik kustkohast. Mingi trots on sees ja ma ei tea (või ei suuda otsustada?), kas ma olen jälle omadega kuskil augus või kõlgun augu serval. Ise kipun arvama, et see viimane, sest päris nii ka ei ole, et tahaks ainult kodus teki all olla. Jah, ma pole küll ammu trenni jõudnud, aga see pole sellest. Täna kusjuures tahtsin minna, aga siis tulid need igakuised ja ma ei tea... kuidagi imelik on siis käia. Pseudoprobleem? Ma kaldusin nüüd jõuludest kõvasti kõrvale... Kokkuvõttes, kui mitmed kurtsid, et vaja siia ja tänna ja kolmandasse kohta minna, siis mul (meil mehega) oli lihtne. 23ndal tema ema ja vennaga ning 24ndal minu perega. Kõik! Nii lihtne ja stressivaba see oligi. Ei mingit ülesöömist ega hullult kinkidega põdemist. Natuke ikka, aga eimingit viimasel päeval hullunult ringi jooksmist. Rahulik aeg nagu ta mõeldud ongi. :)

Söömisega läks tõesti õnneks, sest ausaltöeldes ei isutanud mind detsembris miski. Ma ei söönud isegi hommikuti oma tavapärast putru, mis ütleb juba väga palju. Kusjuures siiani ei oska nagu midagi süüa teha. Putru teen hommikuti, sest olen seda harjunud sööma ja muud ei oskagi nagu hommikusöögiks pidada. Ideid? Seetõttu ei saa kuidagi järje peale ka omadega. Hetkel ma ei jälgi (sest ma tõesti ei viitsi), aga mõte on küll hakata jälle kilokaloreid ja makrosid jälgima. Kaua võib, eksole? :) Mitte, et ma nüüd rämpsu sööks, aga võiks kasvõi sellegi tagasi saada, et õhtuti ka korralik toit, mitte võikud. Tahaks lihtsalt rohkem organiseeritust ja selles osas ka rutiini. Siis on kindlasti kergem, aga kui pühapäeval toidupoes oleme nädala jaoks vajalikku ostmas ja midagi ei isuta, siis on raske üldse midagi valida. Peaks mõtlema või otsima mingeid uusi või ammuseid huvitavaid toite, aga noh... Teate, raske on, ausalt. Ma ei tea miks, aga nii on. Tunnen, et tahaks rääkida kellegagi, kes samas olukorras, aga pole kedagi. Olen mõelnud ka mingi päevikulaadse asja kirjutamisele, aga ma pole jälle sellist tüüpi inimene.

Tegelikult toimub elus päris palju mõnes mõttes põnevat, teisest küljest jälle hirmutavat. Ma olen kunagi selle vea teinud, et ei lahkunud töökohast, kuigi seda soovisin. Mul hakkas lihtsalt kahju, sest neil polnud kedagi asemele võtta ja ma pidasin ka oluliseks selle asutuse lahtiolekut. Lõpuks aga tehti mulle ikkagi külma, sest järsku oli ühele inimesele töökohta vaja. Nii leiti põhjused ja tööta olingi. Nüüd pole küll asi täpselt sama, aga vahepeal ma mõtlen, et kuidas sellist soovi teisele serveerima peaks? Kas üldse peaks? Soovi siis endale uut kohta vaadata. Mul hakkab lihtsalt kahju ja ma olen inimene, kes pigem kannatab ise, kui et teistel oleks paha. Ma tean, et nii ei tohi, enda eest peab seisma, aga ikkagi painab mõte nagu tegutseks tagantselga ja ei anna teisele üldse võimalust asja parandada. Samas sisimas ma tean, et tahan muutust ja ka areneda. Mis teie arvate või teeksite? On teil mulle ehk mingeid nõuandeid jagada? :)

Ma tulin tegelikult siia ka enda edasistest plaanidest eesmärkidest seoses trenniga rääkima, aga tundub, et postitus juba piisavalt pikk ja teisel teemal. Ei hakka siis siia seda toppima, vaid pean lihtsalt teise veel kirjutama. :D Vot sulle plaane siis.

Tegelikult suuremas plaanis on siiski kõik korras. Postitus tundub ehk veidi negatiivne (?), aga mu meeleolu seda siiski pole. Kohati on lihtsalt selline overwhelmed tunne, mille põhjustele ei saa pihta ja millest jagu ka ei saa.

Järgmise korrani! :)

* * *