Tere-tere!

Juba mitu päeva olen mõelnud kirjutada, aga pole kuidagi seda õiget tunnet... Päeval isegi on, aga siis on vaja tööd teha ja nii see läheb. Ega tegelikult ei teagi, mida või miks kirjutada, aga vaatab, kuidas minema hakkab.

Esiteks tuleb kohe öelda, et üks pikk ja raske ja stressirohke periood on möödas! Juhuu! Eelmione reede sai siis enda magistritöö kaante vahele pandud ja ära antud. Nüüd siis jääb veel üle see ära kaitsta. :) Sellele hetkel väga palju ei mõtle, kuigi retsensendi arvamust tahaks küll teada. Ei ole julgenud enda tööd veel nüüd, peale üleandmist, otsast lõpuni ülegi lugeda. :D Nii kardan, et on mingi jura või et jäi mingi imelik koht sisse, sest eelmisel päeval sai veel muudetud. Või äkki on midagi valesti või millestki valesti aru saanud või... Ikka kardan. Samas juhendaja nagu pole midagi öelnud ja eelretsenseerija ka ei pööranud millelegi hullult tähelepanu. Ja mina siin pablan vahelduva eduga nagu poleks muud teha. Mõistus ütleb üht ja ... aju teeb teist? :D Eks ma kaitsmise pärast kardan ka, sest mulle ei meeldi kohe üldse esineda. :( Aga pole midagi teha, ära pean selle tegema.

Nüüd siis paar päeva olen saanud niiöelda rahulikult olla ja mõelda, kuid ei ole selle viimasega kuskile väga jõudnud. Kaal näitab vahelduva eduga languse tendentsi. Kui varem kõikus seal 60+ peal, siis nüüd olen näinud mitu korda 59 ka. :) Ehk siis... Äkki lähevadki asjad paremuse poole? Samas 100% kavast kinni hoida pole suutnud. Avastasin eile enda jaoks ühe ebameeldiva asja ka - ma ei suuda enam omletti süüa. Mulle varem väga meeldis see ja praemuna ka, aga mingil hetkel hakkas peale söömist paha. Siis ma tükk aega ei teinudki omletti, kuid eile mõtlesin, et prooviks. Hea ja kerge teha. Peale söömist oli ikka imelik olla ja tunne, et polnud üldse päris see... Kahju, jään lootma, et mingil hetkel see isu siiski tagasi tuleb. Õnneks praemuna on veel okei ja keedetult ka. Aga nüüd kaldusin ma teemast kõrvale...

Nimelt ma ei tea, mis siis selle kava jälgimisega teha. Ma ei ole küll kuskile nn "auku" vajunud ja proovin jälgida, aga õhtuti teen natuke omaloomingut. Seda ka selle tõttu, et käin lõunat söömas kella 13 paiku, kuid kell 16 läheb kõht juba päris tühjaks. No ja kodus siis proovingi midagi (= enamasti ikka kavale kohane) endale hamba alla leida, et suurem nälg kustutada. Sisestan hetkel enda ampsud ja Nutridatasse ja olen jälginud, et kalorid oleks enamvähem paigas siiski. Aga vot need süsivesikud kipuvad ikka sinna 40% kanti jääma, isegi kui kava järgi olen toitunud. Vot ei saa aru, aga see selleks.

Juuni alguses saab siin kasutusaeg läbi ja ma ei tea, kas enam pikendada või mitte. Ei oska nagu enam ilma selleta midagi süüa teha ja ma ei pea seda õigeks. Kohati tekib juba tunne, et tegu on mingi kultuse või sektiga, kus keelatakse, kästakse, puuakse ja lastakse. :D Mõned arutelud Facebookis tekitavad täpselt selle tunde ja üha enam ma tunnen, et see on kuidagi nagu vale. Ehk peaks lihtsalt vähem seda Facebooki jälgima? Sellised kahetised tunded hetkel ja eks ma pean endale lihtsalt oma tee leidma, mida mööda minna.

Hetkel on plaanis allesjäänud aeg ikka ära kasutada ja vaadata, kuhupoole asi liikuma hakkab. Trenne ma endale hetkel ei plaani, sest ma tunnen, et pole valmis. Eks nüüd peale eelmist nädalalõppu on olnud pisike pingelangus ja õige jõuab kohale peale kaitsmist ja ega see kerge ei saa olema. Juba ootan, et oleksin jälle mina ise. Elu kahjuks nii palju kergemaks ka ei läinud, sest tööalaselt on ikka hetkel suhteliselt pingeline aeg. Töö iseloomust sõltuvalt on see juunikuu just väga kiire, aga loodan, et saan enda asjadega kenasti valmis. Ja juulis siis alles saab puhkama... Oeh, annab ikka oodata. Loodan, et ilmad on siis veel ilusad. :)

Aga olgu, selleks korraks siis lõpetan. Sai selline segane postitus, aga vahel selliseid ka vaja. :)

Nautige siis sooja kevadet! :)