Hei!

Enne, kui see suur blogivõistlus käima läheb ning järjekordselt kümnerealisi postitusi tulema hakkab, mõtlesin, et paneks ka mõne sõna kirja. Eks järgmised nädal (?) aega on siin nüüd siis hullumaja. Eks näis, kas seekord ka mõni selline aktiveerub, kes muidu on vait, aga võita ju tahaks! Olgugi, et kellelgi teisel oleks seda rohkem vaja. :) Aga see selleks.

Võin nüüd öelda, et olen uues töökohas olnud 1,5 nädalat. Läheb hästi. Ma arvan. Esimesed 2-3 päeva oli selline... lugemine. Sisulist tööd polnud. Lugesin ettevõtte kohta ja uue töötaja raamat oli. Ja esimene päev algas üldse IT koolitusega. :D Väga imelik, sellist asja pole varem olnud. Uue töötaja raamat oli väga pikk ja sisukas. Seal oli kõike - alates selles, kuidas on sobilik riietuda ja lõpetades ettevõtte pakutavate arenguvõimalustega. Ja lisaks pidin kohe ühe testi tegema. Enne testi lugesin sellel teemal, mis oli ka suhteliselt pikk. Koosnes kuuest osast, kui õigesti mäletan. Tekst oli väga raske, sisuliselt ma ei saanudki millestki aru, aga teisel katsel sain läbi. :D

Kolmandal päeval siis tutvustati esimest klienti, keda tegema hakkan. Ja kõik on nii teisiti. Klientidega suhtlemine, töö protsessi osa, tegevused... Hetkel on kõik veel segane ja pole päris paika loksunud, aga see on vast normaalne. Olen juba kahte uut programmi kasutama õppinud. Aga kõige selle juures närib mind ikkagi mingi kahtlus - kas sai ikka õige otsus tehtud? Ehk meeldib vana töökorraldus rohkem? Kas ma ikka olen uue kohaga rahul? Ma ei taba ära, mis ja miks see nii on. Ei, ma ei kahetse tehtud otsust, aga... millest siis sellised mõtted? Äkki lihtsalt mõtlen üle. :D Kuna töö ju veel nö käpas pole, kõik on uus ja tundmatu, siis on ehk sellised tunded ka loomulikud? Ma ei tea... Ausalt, ma pole varem sellises olukorras olnud. Varem olen liikunud teise eriala peale, mitte kunagi sama eriala peale. Nii et järjekordaselt ootan teie kogemusi ja arvamusi.  Ja veel oli imelik see, et mul ei olnud mingit ärevust. :D Pigem olin ma esimese päeva hommikul närvis sellepärast, et kas jõuan õigeks ajaks kohale.

Kuna on tegus nädal olnud, siis pole ka trenni jõudnud. Pole seda stressi endale peale pannud, aga järgmisest nädalast tahaks küll käima hakata jälle. Oih! Valetan! Eelmine nv jõudsin küll trenni. Laupäeval TRX nagu ikka ja pühapäeval - tennis! Vot siis. Tööl pakuti ja ma mõtlesin, et no miks mitte. Oli tore kogemus ja homme juba uuesti. Käsi oli küll suht kasutu peale tunniajast trenni. :D Koba peale sain võtme kapiluku sisse. Isegi järgmisel päeval oli ta selline kahtlane ja kirjutada oli imelik, ei tahtnud sõna kuulata. Eks siis homme saab jälle selles osas raske olema, aga põnev oli. Harjutasime nii eest- kui tagantkätt ehk siis ... ma ei oskagi seletada, aga no vahet pole ka. Tagantkäsi oli mul kordades parem ning see pidi olema vähestel nii. :) Kuna spordiklubi asub töökohaga samas majas, siis ma eeldan, et nüüdsest võiks seal käimine olla kergem. Pean ka selgeks mõtlema selle, et mida ma tahan... Üksi pusides kaugele vist ei jõua, nii et pean ikka vist mingi personaaltreeneri trenni võtma. Ma ikka proovin siin paari kilo alla saada, aga no ei õnnestu. Tööle oli vaja ka ametipilti ja... Miks need alati nii õudsad peavad olema? :D Peeglist küll selline pontšik vastu ei vaata... See pani veelgi mõtlema, et peab miskit tegema. Aga ma ju tegelt teengi ju! Jälgin toitumist, aga eimiskit. Täitsa nõme kohe. :D

Mul tegelt oli mingi tark jutt ka, mida ma tahtsin kirjutama tulla, aga ei tule meelde... Tükk aega proovinud meenutada. Ahaa! Meenus. Viimasel ajal olen näinud väga palju pilte/pleskutseid jmt toitumise teemal. Nimelt suhtumist mingisse toidugruppi, erinevatesse dieetidesse jnejne. Jah, ma olen nõus, et ei tohi tegelikult lahterdada ühtki toitu heaks või pahaks. Ja ma olen ka nõus, et dieedi (selle levinuimas mõistes) pole ka mõistlik, sest 99% neist on üles ehitatud mingi asja piiramisele. Seega on hakatud propageerima intuitiivset söömist (ing. k intuitive eating) ja 80:20 suhtumist. Instagrammis sattusin ka peale just 80:20 toitumise teemale ja seal olid paljud sellise suhtumisega nõus. St, et 80% ajast toitud tervislikult ja 20% lubad endale midagi. Sisuliselt siis üks kord päevas lubad midagi hingele. Jah, ma olen ka nõus, et ei tohi end liigselt piirata, aga kõik sealsed kommenteerijad olid kõhnad. Mis pani mind mõtlema, et nad ei oska nagu sellest kastist välja mõelda. Kuna nad on kõhnad, siis loomulikult on neil hea sellist suhtumist propageerida. Ja selles polegi midagi halba. Küll aga kumab läbi see, et nad ei tea, mis tunne on olla ülekaaluline ja võidelda iga päev isudega. Paljudel on valik - kas ei luba endale mitte midagi või lubada ja pärast haavu lakkuda, kuna läheb lappama. Paljudele on millegi endale lubamine nn triggeriks. Satutakse järjekordsesse nõiaringi ning pärast ollakse õnnetud. Seega jah. Tervislikkude eluviiside propageerimisel on mitu külge ning nii mõnelegi tahaks öelda, et "sul hea öelda, aga kui sulle pelgalt šokolaadi vaatamisest kilo külge tuleks, siis sa oleks ka ettevaatlik".

Muidugi tuleb osata asja mõistusega võtta. Ei tohi ennast oma eluviisi ära kaotada ega hulluks minna. vahel tundub, et Fitlapiski minnakse nii üle võlli, et lausa kahju hakkab. Vahepeal imestan, et juba vee kaalumise kohta pole midagi küsitud. :) Ärge saage valesti aru, ma ei mõtle midagi pahaga, aga vast mõistate ja olete ehk isegi tähele pannud. Kõik on suhteline ja gramm siin või seal rohkem/vähem tegelikult ei loe. Sest see on üldises mõttes nii väike osa ega tohiks suurt mõju avaldada millelegi. Seega võtkem "vabalt" ja proovigem protsessi nautida! :)

Soovin ikka kõike head ja loodan, et kedagi teist gripp kimbutama ei tule. Ise sain täna üle ma ei tea mis aja ohatise, nii et peab ka ettevaatlik olema. Märk sellest, et immuunsussüsteem on mingil põhjusel nõrgem. Haigeks jääda siiski ei tohi. :)

P.S! Päevad on juba nii pikalt valged, et lausa lust on! Lisan allapoole pildi, mille tegin tööle minnes. Nii ilus karge hommik oli. :)

* * *