Õhtust!

Istun siin köögis omaette, teen peale trenni hilisõhtuseks "snäkiks" sõrnikute retseptist pannkooke ja jäin mõtisklema, et tänane postitus Preili Keiu postitus oli nii õige, kui veel olla saab. Ma ise mõtlen samu mõtteid iga kord kui keegi hakkab vinguma stiilis "mul langes kaal ainult 1,3 kg nädalas, mida ma valesti tegin, kas peaksin koguseid 10% võrra alandama". Teate, see ajab natuke isegi naerma. Ja siis vaatad selle inimese profiili ja mõtled endamisi, et kust tal see suur kogus kilosid üldse võtta on. :D Siis lähevad mõtted korraks jälle enda saavutuse peale ja ohkad... Oleks siis, et patustaks megalt või kasvõi natuke. Ma võin öelda, et olen viimasel ajal olnud kavas 99% ajast ja no tee, mis tahad. Viimastel päevadel on ka käegalöömise tunne olnud (aga ainult tunne!), kuid õnneks on reaalsustaju veel alles, et seda tegema veel siiski ei hakka. Isegi patukat ei julge teha, sest kaal on juba niigi harjumatult kõrge. Numbris, mida ma polnud ammu näinud ja ei lootnudki enam näha. Noh... mis parata. Tuleb välja, et minul ei käi need asjad lihtsalt nii kiiresti (kuigi teoila sammul venimine tüütab tõesti ära). Siinkohal jõuan ka enda hirmude või kartuste juurde, millele ka pealkiri vihjas. Peale koguste suurendamist olen end tabanud väga mitmelt mõttelt, mis kohati pole üldse head. Teatud hirmud hiilivad vaikselt ligi ning oma osa on ka Fitlapil. Mida ma siis niiväga kardan?

  1. Edasine elu ehk mis saab peale Fitlapi. Kuna mul hakkab kasutusaeg vaikselt otsa saama ja hind tõusis no praktiliselt poole võrra, siis ma hetkel mõtlen, kas ma ikka jätkan. Seda enam, et kaal seisab ja enam-vähem olen ju selgeks saanud, kui palju tohin ma süüa näiteks lihalisi, sinke või makaroni, riisi, leiba, tatart jne. Selles osas võiks ju hakkama saada. Ja olgem reaalsed - eluks ajaks ei saa ju jääda Fitlapi toite tegema. Ma nii tahaks teha igasuguseid vormi- või pajaroogasid või soolaseid pirukaid, katsetada tervislikemaid magustoite, kooke ja muffineid, aga... Mis saab peale nende söömist? Kas ma suudan ka iseseisvalt tegutsedes kaalu alandada või säilitada?
  2. Kuigi ma tõstsin koguseid, siis söön ikkagi teatud ettevaatlikkusega ning seda põhjusel, et äkki on see minu jaoks siiski liiga suur kalorsus...
  3. Ma ei julge süüa hilisõhtust täiskogustega, kuigi olen praktiliselt iga päev trenni teinud (laupäev oli puhkepäev). Carmeni käest sain mingil hetkel idee PiYo trenniks ja nüüd olengi seda õhtuti teinud. Ma ei oska hinnata, kas see läheb nüüd trennina kirja või mitte, kas ikka kulutasin piisavalt kaloreid. Vahel lihtsalt ei võta trenn nii võhmale, kui tundub, et peaks.
  4. Äkki mu kaal tõuseb/seisab ikka veel selle pärast, et ma hilisõhtust ei söö täiskogustega, mistõttu keha endiselt hoiab kõike kinni ja salvestab.
  5. Kogu mu "vaev" saab nullitud ehk kaotatud kilod tulevad tagasi. Mitte, et kaotatud kilosid palju oleks, aga siiski... Hetkel tundub, et kilod tahavad juba praegu end kenasti tagasi sättida. See ongi mu kõige suurem hirm. Kusjuures... ma ise ei saa enamasti üldse aru, et oleksin kaalu alandanud. Mees ikka ütleb, et olen, aga tema pole ehk kõige objektiivsem. :D Ja noh, ma ei ole ju tegelikult ka räigelt ülekaaluline ja polnud ka enne, et nii hullult muretsema peaks. Kogu oma teadliku elu olen selline olnud, miks siis nüüd selline muretsemine? Eks ikka tahaks ju iga päev enda arvates ka kena välja näha. :)
  6. Ma ei jõua oma eesmärgini ehk siis kõik eelnevad punktid kokku. Kardan, et ma ei saavutagi seda kena peegelpilti, mis mul mõttes on ja ma ei saagi kunagi teada, milline ma näen välja siis, kui ma olen sale. Kärsitu olen ja tahaks juba kogeda uut keha.

Niisis... enamvähem saigi enda murekohad kokku võetud. Ehk mitte kõige paremalt, aga midagi siiski. Mees eile juba ütles, et äkki peaksin ka minema geenitesti tegema, äkki mul siiski on mingi varjatud talumatus, mis pärsib kogu mu progressi. Samas tundub see nii suure ja mõttetu väljaminekuna, kuna olemine on justkui hea ja miski kuskilt ei vaeva... Natuke mõtteainet sellel teemal.

Mis on teie hirmud seoses kaalulangetamisega?

Kas keegi on käinud geenitesti tegemas? Kas oli sellest ka kuidagi kasu?