Heihopsti!

Teate, kui pikalt ma olen mõelnud enda mõtteid kirja panna, aga pole justkui sattunud soone peale? Või õigemini pole vaimu peale tulnud, nagu mu mamma ikka tavatses öelda. :) Nii mitmel korral trenni ajal ja peale seda olen mõelnud värskeid muljeid jagada, aga... Miski on ikka tagasi hoidnud. Ehk on asi selles, et vanad blogijad on kadunud? Ei tea.. Igatahes täna püüan siis end käsile võtta.

Niisiis... Viimane kord jagasin enda kodujuustupiruka retsepti. Pean ütlema, et nakatasin sellega ka oma sõbranna ja tegin seda ka ise mitu korda. On ikka hea asi! :) Ja eelviimane kord siis teatasin, et mina hakkasin "jooksmas" käima. Nüüd siis muljetangi sellest, kuidas edenenud on.

Septembri alguses trennis otsustasin siis, et mis oleks kui jookseks. Tegelikult sain ma selleks tõuke eelmise päeva trennist, kus oma arust läksin MyFitnessis Studio X Upper Body trenni, aga seal pandi mind jooksma... Ma olin alguses nii segaduses ja ei osanud midagi teha. :D Osa (sh mina) jooksid mingi uutmoodi jooksumasina peal, osad olid peegli ees ja tegid treeneriga harjutusi ja osad olid stepipinkidel. Ma mõtlesin, et no tore on. Valisin trenni alguses endale vale "ala" ja nüüd peangi siin tund aega liduma. Tegelikkuses on see trenn selline, et ongi 3 nn staapi (jooks, stepipingid ja peegli ees suurte pallidega) ja iga natukese aja tagant vahetad enda staapi. Soojenduses sattusin mina siis jooksma. Või sörkima. Aga seda pidin ma trenni jooksul tegema 3-4 ringi. Ja lõpus mõtlesin, et ei andnudki otsi ja täitsa elus. :) Järgmine kord läksin ma trennis kõndima 5 km maad ja selle maa täiskõndimine tundus nii pika ajana, siis tõstsingi tempot ja vahelduva eduga hoopis jooksin. Ja samamoodi jäin ellu. Kuigi tekitasin endale mingi vigastuse, aga seda saategi juba siis eelviimasest postitusest ise lugeda. Igatahes... Nüüd olen ma jõudnud sinnamaale, et käin kuskil 2-3 korda nädalas kõndimas-sörkimas-jooksmas. Kui alguses tõusis mu tempo sinna 150 lõppu ja jooksudistantsi lõpus oli juba päris raske, siis nüüd olen natuke selle kohta lugenud. Sain teada, et kui kogu aeg kõrgel pulsil joosta, siis ma pigem õpetan enda keha olema hapnikunäljas ja treenin pigem maratoniks. Kui aga tahta vastupidavust arendada, siis on oluline treenida enda optimaalses pulsivahemikus. Lisaks peaks algaja vaatama pigem ajaliselt vastupidavust, kui maad mõõta. Arvutasin enda nn optimaalse pulsivahemiku, milleks sain 140-150, ja püüan selle piires opereerida. Mõni imestab, et kuidas see mul nii madal tuli, aga mul on loomult suhteliselt madal pulss. Kuskil 60-70, kuigi peaks seda uuesti mõõtma, et oleks kindel. Pulsikella mul pole, aga aeg-ajalt mõõdan pulssi trenažööri pealt. Jah, ma tean, et see ei näita nii kindlalt, aga esiteks, mul polegi vaja täpisteadust ja väga palju ta vaevalt puusse paneb, ja teiseks, kui puusse ta ikka saab panna? Võtab ta ju kindlasti ka mingi tuksumise järgi seda... Igatahes, kui masinal näitab mu pulssi vahemikus 140-150, siis on täitsa okei joosta ja enesetunne hea. (Ma tegelt ei tea, kas ma võin öelda joosta, äkki hoopis sörk? Mis maalt lõppeb sörk ja hakkab jooks?)

Mis vahemaid ma siis jooksen? Enamasti jääb see sinna 4-5 km kanti. Jooks ja kõnd pole mul mingite kindlate intervallidega. Samamoodi ei tee ma kindlalt aja peale või maa peale. Suhteliselt läbisegi teen ja isegi sama trenni raames. Alguses jooksin ma kuskil 300-500 meetrit või siis umbes 3-5 minutit. Kuni ükspäev juhtus ime. Tol päeval ma samamoodi proovisin end ümber veenda, miks ma ikka ei peaks trenni minema, aga ei õnnestunud. :D Läksin trenni ja mõtlesin, et võtan siis see kord rahulikult. Juhtus aga see, et jooksin 500 m ja tundsin, et jalad on okeid ja hingamine/pulss ka. Jooksin veel 500m ning endiselt oli hea olla. Mõtlesin veel natuke jätkata, kuni jaks otsa saab ja jooksin veel 500 m! Saate aru - MINA, kes ma vihka(si)n jooksmist, JOOKSIN 1,5 KM! Järjest! Uskumatu! :D

Ja tempost ka siis. Trenni alustan tempoka kõndimisega. Alguses 5 km/h ja lähen suhteliselt ruttu edasi 6 km/h peale, mida kasutan ülejäänud kõndimistel ka. Kõnnin tempokalt kuskil 300-500 m ja siis teen esimese jooksu. Tempot mul kindlat pole. Kõige esimene tund oli selleks 7,5 km/h ja alles hiljem mõistsin, et see on mulle veel natuke liiga palju. Järgmine kord jooksin alguses 7 km/h ja järgmised korrad juba enamasti 7,3 km/h ja viimased korrad isegi 7,4 km/h. Kui tunnen eriti hästi, siis ka 7,5 km/h. Pole mingi meeletu tempo, ma tean. Kõrval teevad inimesed sellega soojendust, aga mulle hetkel sobib. :D Tuntav vahe on, kas joosta 7,3 või 7,5 km/h. Viimasega jaksan veel ikka vähem ja kisub pulsi rutem üles. Ajaliselt kulub mul 4 km läbimiseks kuskil 40 minutit. Oleneb siis, kui palju ma jooksmist vahele teen. Täna nt katsetasin üldse seda, et ärkasin 6:20 üles ja läksin kella 7ks trenni. Päris hea tunne oli minna tööle ja olla teadmisega, et mul on tänaseks juba linnuke kirjas. :) Järgmine kord aga proovin midagi enne süüa ka, sest tegelikult tundsin, et energiat oli puudu.

Ma rohkem hetkel ei oskagi midagi kirjutada, postitus sai ka päris pikk. Ehk jõuab keegi lõpuni ka lugeda. Kui on küsimusi/ettepanekuid/arvamusi/muljeid jne, siis andke aga teada! Olen ideedele ja mõtetele avatud. :)

Seniks aga kena sügist ja kirjutamiseni. :)

 

* * *