Hei!

Ei oska öelda, milles asi, aga juba pikemat aega ei ole enam seda õiget minekut. Miski ei tekita elevust ega soovi proovida või kaasa teha. Blogidest loen, et teised leiavad end tasapisi ikka üles, mina nagu oleks kogu aeg kuskil vines või udus. Tõesti mingi eriti suur kevadväsimus? Või misiganes aastaaja väsimus, sest viimased 2 aastat küll on suhteliselt ühtlane. Ma naljaga pooleks ikka räägin, et mu keha ootab siiani suve, mis pidi nüüd juba üle-eelmine aasta tulema. :P Pikk aeg oodata.

Lootsin pühade ajal natuke puhata, aga tundub, et suurt kasu sellest polnud. Eelmine nädal oli R-P vabad ja tegelikult ka eile, kuid tunnen nagu poleks puhata saanud. Sain reedel üle pika aja linnast ära nö koju (asub Viljandis). Seal tavaliselt saan enda akud täis laetud, kuid seekord jäi väheks. Laupäeval sõitsime edasi Pärnu poole ning Tallinna tulime pühapäeval suhteliselt hilja. Trenni tegin siiski nii nagu peab ehk siis reede ja laupäev. Eriti raske oli laupäevane kuna oli täielikult uus trenn ja no lihtsalt ei jaksanud. Tunnistan - andsin vahepeal ka alla ja lihtsalt tiksusin paar minutit nn lapsepoosis, pisarad vaikselt tulemas. Tekkis väike enesehaletsusehoog, et kuidas ma küll järsku nii nõrk olen ja ei jaksa kaasa teha. Samas tuleb tõele au anda ja öelda, et videos on harjutused näidatud nii nõrgematele kui edasijõudnutele ning ma proovin ikka viimaste järgi teha. Pidevalt olen trenni teinud nüüd kuskil 3 nädalat ning selle aja jooksul on olnud 3 trennivaba päeva. Ehk siis nädalas tuleb 6 trennipäeva ja 1 vaba, mis algaja kohta on vist päris palju. Trennide kestus oli alguses 20-25 minutit, nüüd juba pigem 35-40 minutit. Laupäeval punnisin trenni siiski lõpuni ning pärast olin omadega täiesti toss. Enesetunne polnud ka hea, osaliselt vist siiski selle tõttu, et mul võis olla vedelikupuudus. Pühapäeval oli siis õnneks trennivaba päev, kuid käisime elukaaslasega Terviseparadiisis, kus võtsime vee- ja saunakeskuse pääsmed. Mulle muidu väga meeldib vesi ja ujumine, aga kohe alguses tundsin, kui väsinud ma olen ja midagi ei jaksa. Proovisin siiski midagi teha, kuid olin kindel, et torudest mina alla laskma ei hakka. Kõik saunad käisime ka läbi ja ausalt, ma oleks juba esimeses magama jäänud. :D Seal sai lesida, oli soe ja väsimus ning uni kippusid kallale. Saunas ma ei kannatanudki kaua olla ning peale seda olin omadega ikka täitsa läbi. Veekeskusesse tagasi jõudes ütlesin mehele, et mingu lasku torudest ka, läheb raha vähemalt asja ette. :D Nii ta siis käis ja proovis. Kui olin end natuke kosunud, otsustasin siiski ka ühte atraktsiooni proovida ja sellest sain energiat küll. Tuju läks paremaks, energiat oli rohkem ning otsustasin ka torud läbi proovida. Mida ma arvan? Täiesti jamad olid! :D Hoogu pidin endale ise lükkama, sest lihtsalt rauges (ei tea miks) ja noh... Näiteks Lätis oleva Jurmala veekeskusega ei anna võrreldagi. Ainuke äge asi Terviseparadiisis oli mingi atraktsioon, kus veevool oli suhteliselt kiire ning seal siis tuli ka energia. Kokkuvõttes võib muidugi öelda, et oli päris äge ning päris trennivaba päev vist siiski polnud ka. Liigutada ju siiski sai end.

Nagu eelnevalt öeldud, siis ka eile oli töö juurest vaba, natuke tegin kodus olles. Kuna tundsin end siiski väsinuna ja jõuetuna ning ka lihased tundusid väsinud, siis otsustasin trenni vahele jätta ja endale veel ühe päeva puhkust anda. Täna oli ka juba mõte, et ei viitsi ning võiks veel puhata, aga ei... Südametunnistus hakkas piinama ning kuna täna oli lühike, aga siiski intensiivne trenn (20 minutit), siis mõtlesin proovida. Energiatase polnud 100% õige, aga kõvasti parem juba kui laupäeval, millest järeldan, et oli õige teha eile paus ja puhata.

Toitumisega on aga teine tera. Nädalavahetusel lubasin endale natuke küll üht-teist ning juhtus, et ei ajanud näpuga täpselt järge, aga otsustasin end lihtsalt nö vabaks lasta, kuna hetkel tundub, et olen nii kinni, mis omakorda tekitab juba stressi. Kaalu peal pole ka käinud, sest noh... Ega tõenäoliselt ei ole seal ka asjad paremuse poole läinud. Eelnevat kokku võttes võib nüüd jääda mulje, et olen alla andnud, aga mitte päris. Ikka pusin edasi, lihtsalt tahaks, et tuleks mingi uus energialaine peale, mis paneks asjadest jälle rõõmu tundma ja et oleksin entusiastlik. Hetkel on ka toitudega nii, et miski konkreetselt ei isuta ega tekita elevust. Kõik tundub selline... vana ja proovitud, tahaks uusi asju katsetada. Osaliselt on vist asi ka selles, et tunnen hetkel kogu selles asjas nii üksi. Ainult mina vaatan, et oleks (õige) söök ja kõik korrad söönuks saaks. Mina muretsen toiduained, tegutsen köögis.. Ja ei oska end vabaks lasta ega asjadel omasoodu minna. Kogu aeg ei peagi ju tegelikult olema suur ja kindel plaan. Fitlapi toidud on ju sellised, et kui midagi ei ole, siis midagi saab ikka teha. Aga ma lihtsalt ei oska lasta asjadel lihtsalt olla. Kerge kontrollivajadus? :) Võib-olla. Oeh, küll oleks hea olla kohati kerge... khm... ei teagi, kuidas seda viisakamalt öelda, aga po*huist (vabandust). Täitsa huvitab juba, kuhu kogu see asi välja jõuab.