No ma nii väga ootasin seda aega, kui kaalul esimeseks numbriks number 6 paistaks. Eelmisel nädalal oli veel 71,0. Yundsin küll, et ei ole enam kaugel, aga näha ikka veel polnud. Ja siis, täna hommikul, tõusin üles, tegin perele süüa ja kuna mul omal on vaba päev, siis läksin veel veidikeseks magama. Nagu ma juba kunagi enne kirjutasin, siis minu arvates aitab magamine ka kaalulangusele kaasa. Ärkasin siis peale kümmet ja käisin vetsus ja kaalule - ja teate, number oli 69,7 :) :) :) Tegeleikult on siis lõpp-eesmärgi esinumber juba olemas ja minna veel alla 5 kilo - ehk siis 65 oli lõpp-eesmärgi kaal, aga kui saan suveks mõne kilo sealt ka vähemaks, siis oleks ka tore. Kuigi olen 170cm pikk ja võib-olla suts alla 60 võiks olla see päris sale, siis vanust on ka juba omajagu ja kaks last ka sünnitatud, nii et ei taha päris kortsu ja rippuma ka minna. Arvan, et 62-65 on täiesti paras kaal ja selle juures näeks juba ilus välja ka :) Alustasin oma Fitlapi teekonda natuke rohkem kui 3 kuud tagasi olles siis 83,8kg raske. Ohh kui palju ma olen omal käel üritanud nn tervislikult toituda ja kaalu langetada, aga see kõik on lõppenud sellega, et nädal-kakas üritad, kaal langeb vähe või üldse mitte ja siis annad alla ja õgid end ogaraks. Fitlapi juures EI OLE mingit nälgimist ega kõht ei ole tühi. Enda juures kõige suurem muudatud on veel ka see, et ma ei näksi toidukordade vahel. Enne olin non-stop külmkapi juures käija aga praegu on kõht kuidagi nii täis, et ma ei lähegi külmkapi juurde otsima, et midagi veel näksida. Natuke oli algses raske see, et armastasin ka hirmus palju puuvilja süüa ja kilo mandariine või 3-4 apelsini korraga, või siis 10 kuldrenetti või terve melon või arbuus - no see ei olnud mingi probleem. Natuke tahaks puuvilja ilmselt jaa rohkem süüa, aga ikkagi iga päev saan oma puuviljaampsu kätte.

Tänase toidu osas mul veel mõte puudub. Üheks toidukorraks endale teen kas peedi-fetajuustu salatit või seene-kodujuustusalatit, need minu viimase aja suured lemmikud, aga mingi nn suurema toidu peaks ka tegema, mida perele õhtusöögiks pakkuda. Ilmselt midagi kanast, sest kanaliha mul kodus olemas. Pean lihtsalt vaatama, mida sinna juurde siis panna või teha. Igatahes enam ei planeeri nii päevade kaupa toitu ette, pigem just niipalju, et endale järgmiseks päevaks tööle oleks ka söök kaasa võtta. 

Aga olen väga-väga motiveeritud jätkama ja uskumatu, et see motivatsioon ei ole 3+ kuu jooksul veel kordagi ära kadunud. Isegi kui libastud, siis mõtled, et ah no mis seal ikka, homsest olen jälle tubli, ja oledki homsest jälle tubli!