See on nüüd küll selle 2,5 kuu jooksul esimest korda kui sellise patuke endale krae vahele keerasin. Ja täielikult ettekavatsematult. Kõik algas sellest, et töökaaslasel oli sünnipäev ja ta tõi suure jäätise. No meil on pidevalt töö juures jäätist ja siiani pole see mind väga meelitanud aga sel korral mõtlesin, et võtan natuke....no sellele surati heatahtlike töökaaslaste poolt veel 2 korda sama palju ning ma sõin selle tassitäie ka ära. Lisaks kingiti sünnipäevalapsele asortii karp, mille ta kohe avas ja lauale pani. Need on ainsad kommid, mida armastan ja muidugi oli siis mul täitsa suva, sest olin ju juba patustanud, miks siis nautida oma lemmikuid. No ma sõin sealt ikka kindlasti 5-6 kommi kui mitte rohkem :) Ja nüüd tähistasin veel kõige lõpuks lapse nimepäeva ja eks oli toonud sel puhul suure tordi ja nagunii ju olin kaugelt piiri ületanud :) Ja praadisin mõned lihaviilud lastele, millest jäi 2 järele, sellised...väikesed, sõin ka need ja nüüd on tunne, et hakkan veerema. Ma pole nii ammu end nii täis õginud ja ausalt öeldes on vastik. Vastik tunne on ja häbi ka nagu, et niimoodi murdusin. Nüüd mõistan, et oleks pidanud eile selle kommi ära sööma ja oleks asi korras olnud aga kuna lükkasin edasi, siis murdis see mind täna ikka täiega maha. Ometigi oli nädala algus nii ilus ja korralik...aga jah. Nagu ikka ei lase ma sellisest seigast end morjendada ja jätkan homme jälgimist. Arvan lihtsalt, et olen liiga hea, ilus, tubli, et sellise pisivääratuse pärast pikalt nutta. Tegelikult oli ju täna ka palju head. Näiteks see, et töölt tulles tegin üle pika aja jälle fitlapi trenni. See pikk aeg on umbes nädal, sest eelmine nädal tegin ka korra. Sel nädalal olen kaks korda käinud rattaga sõitmas, mille olen trennina märkinud ja nüüd on ju terve nädalavahetus ees, saan kindlalt veel ühe korraliku trenni teha...kui mitte kaks ;)

Karistuseks tänase sööma eest aga märkisin õhtusöögi patusöögikorraks ja kirja läks ka see patustamine nii nagu see toimus. Seega sel nädalal jään ilma ettekavatsetud patusöögikorrast, vaid pean edasi kava järgi sööma. Tõetund siis saabub hommikul...palju endale juurde keevitasin...