Huvitaval kombel on mul täna täitsa hea olla. Esimene pool päevast ei olnud küll nii roosiline. Hommikul ei suutnud kuidagi ärgata aga see on mul alati nii olnud :) Aga töövõime oli siiski suurem kui tavaliselt ja tundsin, et ehk ma isegi olen võimeline seda kõike ära õppima ja selgeks saama. Kes teab, äkki siiski saan hakkama ja lõpuks loksub elu paika. 

Kavast rääkides, olen ikka tavalisel rajal. Kaal seisab 70,8-71,0 vahel, seedimine seisab samuti :) Kolm söögikorda neljast söön kava järgi ja lõuna läheb väljas söömas käies. Nüüd juba toidujagaja teab, et tahan 2-3 kartulit ainult ja sööki ilma kastmeta :) Ma ei peagi seda ütlema. Eks nad mind kui imelikku vahivad, et mismoodi nii saab aga olen harjunud. Toorsalatit võtan ka ja see juba annab palju. Eks muidugi on salat tehtud kindlasti suhkruga ja ka söök ise on kord nii ja kord naa nt täna sõin kanakintsu ja ikka nahaga. Ma lihtsalt ei suuda sellest nahast loobuda, võin vabalt kõik muu söömata jätta aga nahka tahan. Kui kodus poolkoibi teen, siis enamvähem nii ongi. Lapsed nahka ei taha ja mina söön kõigi oma ära, lisaks siis närin ka ühe koivakese aga see tundub juba liiast. 

Ah jaa, mingi päev ka mõõtsin ennast. Need mõõdud, mis siin küsitakse, vist muutunud ei olnud. Aga kuna kõhu ümbermõõtu olen mõõtnud algusest peale valest kohast st kõige laiemast kohast kõhul, siis lisaks panen kirja ka vööümbermõõdu ja rinna aluse mõõdu ja vot need olid kahanenud. Kusjuures kui kunagi kaal vaikselt juurde tulema hakkas, siis oli seda tunda just sellest, et rinnahoidja hakkas kere ümbert pigistama ja püksid-seelikud enam hästi ümber ei mahtunud. Teised mõõdud ja ka kaal olid siis veel täitsa muutumatud ja ok. Seega pean seda väga heaks märgiks, et just need kohad kahanevad. Samas tundub täiesti arusaamatu, mismoodi need roided paisuda saavad aga olen ise näinud, et saavad ja vägagi edukalt. 

Vaatasin, et täna challenge läbi saanud. Ei teagi nüüd mis kohale platseerusin sel korral, eks seda näha ole, milline auhind antakse. Tegelikult olen väga üllatunud ja rõõmus, et nii paljud on mu blogipostitusi lahti klõpsanud. Ma pole ju eriline kirjatsura, räägin niisama elust-olust. Aitäh kõigile! See on suur au! Täitsa paneb mõtlema, mida nüüd siis edasi teha, kas kirjutan ikka edasi, see on väga distsiplineeriv tegevus ja hea võimalus õhtuti oma päevale tagasi vaadata. Küllap ikka jätkan, lihtsalt kui olen megaväsinud siis ei kirjuta. Aga kõigepealt tuleb auhind kätte saada, siis vaatame edasi.