Ja nii ta läheb. Täna peaks olema hea tuju, sest hommik algas töökaaslase sünnipäevaga, mispuhul kasutasin ära patuka. Oligi mõnus...torti süüa oli super ja kohvi...mmm. Ka tööpäev läks igati edukalt aga õhtu...Kuidagi hakkasid pisiasjad kuhjuma ja närvidele käima ning muutusin üha kurjemaks. Ühtäkki mõistsin, et olen nö tänu sellele toitumiskavale muutunud kurjaks ja vastikuks. Kogu õhtuse kodusoleku aja ma istun köögis. Lastega tegutseda ei saa. Kui on vaja neid magama panna ja mingi tõrge tekib, mis tavaliselt tekib 99% kordadest, siis olen maruvihane. Sain aru, et selle all kannatavad kõige rohkem minu lapsed, kellel polgi justkui enam kedagi, kes neid hoiaks, nendega koos midagi teeks või raamatut loeks. Kurb olen ja tige. See ei saa nii jätkuda ju :( Samas kõik toimib, kaal läheb kenasti alla, mõõdud vähenevad, liikumist naudin aga kumb siis on tähtsam, minu paar ülekilo või lapsed? Vaatan veel nädala, ehk siis selgub, kas jätkan või löön käega ning proovin ise edasi, trenni teha ja tervislikumalt toituda. Ehk saaksin hakkama. Loodan, et asi vaid selles, et olen väsinud. Magada saan endiselt vähe.

Täna avastasin, et üsna keeruline on kiusatusele vastu hakata kui mingi hea asi on nina all. Hommikul toodi meile ka kommi ning ise tehtud keeksikesi, mis olid tõeliselt head. Lõuna ajal sõin oma rooga aga mõned keeksid ja kommid olid laual. Alguses nad mind ei häirinudki aga kui söök otsa sai, siis peas oleks nagu kuradikesed tööd teinud :) Küll ma mõtlesin ja nuputasin endale igasugu põhjuseid, miks ma võiks ikka ühe keeksi võtta või kommigi, see ju nii väike. Kummalisel kombel on tunduvalt lihtsam ei öelda siis kui keegi teine mulle midagi pakub, siis pole mingit probleemi aga niimoodi lebaba käeulatuses...mnjaa :) No täna jäin mina võitjaks aga homme hommikul on need seal kindlasti alles. Kodus on sama lugu. Kui lapsed pakuvad, siis on vaid neist kahju, et olen nii ebaviisakas ja ei võta. Just praegu mõtlesin, et miks ma ei võiks võtta ja kuskile ära panna...edaspidi teen nii, siis lapsed ei kurvasta. Aga kui nad jätavad mõne kommi või küpsise, veel hullem puuvilja või singitüki laokile, siis on nii raske seda võtta ja prügikasti visata.

Aga nüüd pessa. Kell on jälle 11 läbi ja uneaega alla 7 tunni alles. See unenälg tapab mu :) Igatahes on hommik õhtust targem :)