Olen alati olnud õnnelik selle üle, et meie peres mingeid allergiaid ei ole. No vahest ikka tekib mõni punnike aga siiani on need kiirelt kadunud. Mu täiskasvanud pojal küll mingi aeg diagnoositi nõgestõbi aga siiski lootsin, et plikad pääsevad. Aga näed, ei pääsenud. Täna helistati peale lõunat mulle lasteaiast, et pesamunal järsku tekkinud mingi lööve, mis hirmsasti sügeleb. Kuna tööpäeva lõpuni polnud enam palju jäänud, hakkasin sebima, et ehk saaks kohe koju ja last arstile viia. Arst vastas vägagi tõredalt, et tal ammu vastvõtt läbi aga soostus siiski lapse üle vaatama. Müts maha tema ees. Vastuvõtt algab juba 6st hommikul ja kell 5 õhtul ta oli veel kabinetis ja vaatas minu lapse üle. Tulemuseks see, et tegemist ilmselgelt nõgestõve lööbega. Mis selle põhjustas, pole aimugi, võimalik et lasteaias midagi aga laps sai süsti ja rohud kaasa. Süsti tegemine käis muidugi väevõimuga. Ei mäleta mina, et üks süst mind nii endast välja oleks viinud, väiksena ta ka pole kartnud aga nüüd teisiti ei saanud, kui pidin teda väevõimuga kinni hoidma. Oi ta oli kurb ja siis õnnetu ja lõpuks vihane arsti ja terve selle maja peale :) aga mis teha. Igatahes peab nüüd jälgima teda, kas veel sellist asja tekib ja millega seoses. Mul poeg näiteks oma higi peale allergiline, suvel tal väga raske olla. Kurb meel kohe. Täna oli muidu plaanis poodides rohkem käia ja kava jaoks igasugu asju varuda, lisaks apteek. Nüüd jäi kõik mehe peale. Kell hakkab juba 6 saama aga ta siiani kadunud :) loodan, et ta ennast ära ei nikasta selliste ülesannetega, ta pole ju harjunud lastele rohtu valima jne 

Arsti juures kurtsin ka oma väsimuse üle ja valude üle. Esimese peael sain kinnitust, et selline elumuutus toob tõenäoliselt sellise pinge ja stressi kaasa, ühesõnaga see suht loomulik aga valude peale arvas, et mul mingi viirus. Seega täpselt nii, nagu isegi arvasin, võiks vist ka arstiks hakata :D Igatahes käskis mul kohe d-vitamiini sööma hakata ja mingit berucat ka. No ma olen valmis kõike proovima, et saaks vaid valudest lahti.

Vahepeal jõudis mees koju ja sain rohud kätte ja tõi kartulit ka...seega sain ka söögi ahju panna. Teen poolkoibi, need nii head ja eriti head on porgandid. Koorisingi just hunniku porgandeid ja siis meenus, et need pole ju vabavara. Seega pean nüüd kiirelt blogi lõpetama ja siis saan porknad ka ahju panna. Ja muidugi sibulat, seda ei tohi unustada. Mitu korda juhtus nii, et kiiruga sai porgand ja sibul unustatud ja pärast oli nii kahju. Nüüd aga lähen kokkan edasi. Jõin esimese berocca ka ära, äkki aitab.