Olen küll praegu tööl aga natuke surfasin oma Fitlapi ajaloos ja minu jaoks oli see nii põnev, et tahaks kohe seda kirja panna :) Avastasin ma Fitlapi enda jaoks aastal 2016 jaanuaris. Olin just siis avastanud kaalult numbri, mis mind väheke paanikasse ajas, nimelt 80,0. See on umbes selline kaal, mis mul oli oma kolmandat last sünnitama minnes. Eelnevatega ma nii suureks ei olnud paisunud. See võrdlus ja hirm oma tervise pärast panid mind liigutama. Miskitmoodi sattus mulle ette reklaam Fitlapi kohta. Ma polnud iial mingit dieeti vms pidanud aga olin kuulnud ohtralt jutte, et see ei toimi nagunii. Aga kuna oli võimalik tasuta proovida ning blogi pidamise eest ka tasuta jätkata, siis mõtlesin proovida. Alustasin kohe täismahviga. Kohe esimesest päevast korralikult 4 kavajärgset sööki ja paari päeva pärast nädala algusest ka trennidega. Trennideks võtsin Fitlapi pakutud versioonid. Esimese kahe päevaga kaal langes 1,5 kilo...ma ei tea siiani, kas oli asi selles, et tegemist oli pühadeaegse liigsöömise tagajärjega ja see lihtsalt kadus või tõesti asi toimis momentaalselt. Igatahes andis see indu ja põnevust juurde ja nii ma siis jätkasin. Vaikselt aga kindlalt. Minu edusamme jälgides sai ka mu väike õde julgustust ja proovis temagi ja ka tema sai kätte oma ideaalse kaalu. Ma ise jõudsin järgmise aasta alguseks oma tippkaalu st 63 kilo peale. Lõpetasin kava juba sügisel ära aga kaal langes siis veel paar kilo. 73 oli muidugi selline kaal, kus lisaks teistele murelikele, hakkasin ka ise muretsema, et olin juba liiga peenike. Siis hakkasin tasakesi kosuma. 2018 aasta jaanuaris aga olingi juba 10 kilo raskem st 73 kilo ja nüüd augustis siis 76. Häirekell hakkas tööle juba palju varem. Proovisin ka eelmisel suvel ja ka talvel ja ka sel aastal taas alustada...aga murdusin kiirelt. Ega päris 100 % polegi proovinud ka, kord proovisin trenni teha ja lootsin, et aitab, siis proovisin veidike kavalähedasemalt süüa ja lootsin tulemusi. Tegelikult paar kilo sain ikka cahepeal alla ka lihtsalt sarnase söögiga aga sellest oli ikkagi vähe kasu. 

Kui aus olla, ega ma ka praegu 100% tubli ei ole. Olen nüüd teinud 2 trenni, täna on puhkepäev ja siis peaks taas 2 trenni tegema. Mind häirib, kui keegi pealt vaatab või üldse kuskil lähedal on, seega on raske seda teha. Eile jooksin magamistoas voodi kõrval ja kui mees vahepal midagi tooma tuli...kadudes küll väga kiirelt...siis see häiris ikkagi. Õnneks ta mõistab, et tahan omaette siis olla.

Söögiga pole ka korralikuks hakanud. Hommikul sõin taas paar nö võikut. Võid ma ei kasuta küll enam aastast 2016 ja sinki-juustu valin rasvaprotsendi järgi aga ma tean siiski, et kogus oli väiksem kui olema peaks. Seega ei mõju see nii nagu peaks. Ka lõunasöögi valikul olin tegelikult tubli ja ostsin endale tatra-kanarooga aga mul polnud aimugi, kui palju ma pean seda võtma ning kodus soovis ka tütar just seda sööki. Tulemuseks see, et sõin 80 grammi vähem kui oleks pidanud. Lisaks panin mõned lusikatäied hakklihakastet sinna peale, sest ma tegelikult ei armasta tatart või pigem ma täitsa jälestan seda aga söödud sain ja tegelikult on kõht täis küll. Lisaks joon ka kohvi piimaga. Endiselt 2-3 tassi päevas. Suhkru kasutamise lõpetasin ka aastal 2016. Mõned korrad olen proovinud suhkruga kohvi või teed aga see nii vastuvõetamatu, et ajab öökima :D Ja muidugi...kommid. Meil on koguaeg kommid töö juures laual ja ei saa nii, et päeva jooksul sealt midagi ei haara. Täna olen vist 2-3 tükki söönud aga isu suureneb õhtul koos väsimusega, seega paras proovikivi.

Aga praegu olen rahul. Üle pika aja tunnen, et tahan seda teha, seega loodan et ka suudan. Esimese päevaga kukkus kaal pool kilo, näis mis edasi saama hakkab...