Hmm...tundub, et ma siiski enam ei jälgi toitumiskava. Kohe kuidagi ei saa korralikult söödud. Kui varem ei lasknud ma end kõrvale kallutada, siis nüüd juhtub seda alatihti. Ka tänane läks metsa mis metsa. Kaks esimest söögikorda olid ideaalsed aga siis... Nimelt köisin lastega linnas...kleiti ostmas ja tegin neile siis kinoõhtu ka. Väiksem polnud sinna veel saanud ja ausõna...ka praegu poleks pidanud teda sinna vedama. Ei huvita teda ükski film, et ta suudaks 1,5 tundi paigal istuda. No ta lihtsalt ei suuda. Ometi ta juba varsti 5 aastane, käivad ju palju väiksemadki. Aga ka kodus teda need multikad väga ei paelu. Nii pikalt kohe kindlasti mitte. Rahutud jalakesed :D 

Ka poes käimine oli raske. Üks vaatas ühtesid asju, teine teist ja mina püüdsin rahulikuks jääda ja kleiti otsida. Õnneks leidsime ja sai proovitud ja ka ostetud. Ja ka lapsed leidsin hiljem üles. Igatahes päev venis pikaks ja koju saime alles 10 ajal ning uskumatul kombel on neil ka praegu veel jaksu, et toas möllata ja mängida. Mina olen küll nii läbi, nagu läti raha :P 

Aga jah, et kava jälgimisest. Kõigepealt tekkis popkorni kiusatus, sõin plikalt ikka oma peotäie seda ära. Siis võtsin ka lonksu cocat peale muidugi. Tegelikult tarbisin seda rämsu üsna mõistlikult. Kodus nüüd aga haarasin oma lemmiku...juustu ja õuna. Kusjuures õuna võtsin oma 100 grammi rohkem kui ette nähtud. Usun, et lisan sinna veel midagi, et kõhtu täis saada. Üks söögikord ju oli vahepeal üsna nadi...rämps küll aga sõin seda üsna väheke ning lisaks oli see busside, trammide ja rongidega reis üsna kurnav. Tunduvalt raskem kui trenn :D

Päris trenni ma täna ei teinud muidugi. Ei olnud ka plaanis kui aus olla. Eile arvestasin kõndimist ikka veidike nagu trenni ja arvan, et kehale on olulisem ka puhata vahest. Kaal oli selle pusimise peale kenasti ka langusteele asunud ning näitas minu üllatuseks vaid 70,1. Seega olen jällegi 70 ligi...selle ületamatu lävepaku ligi. Ausalt öeldes on ikka mõnus küll nii palju kergem ja peenem olla. Ostsin kevadel jope, mis oli üsna pingul seljas...nüüd oleks võinud sinna kampsunigi alla sokutada ja kleit...see pole iial nii ilusti seljas istunud. Mõnus, mõnus. Muidugi võiks veel alla saada, samas olen rahul ka praegu. Olen ju ikkagi algse eesmärgi täitnud. Lisasin küll juurde seda eesmärki, et võiks veel 5 kilo alla saada aga tegelikkuses ei ole see enam nii oluline, et end maapõhja vanduda selliste eksimuste eest. Püüan jätkata trennidega ning püüan ka toituda kava järgi aga kui see 100% ei toimi, siis...jumal sellega. Selles mõttes on ka harjumus, end igal hommikul kaaluda, väga hea. Isegi kui toitumisega patustan, saan kohe hommikul aimu, mis toimub ja siis end karmimalt käsile võtta. Seega, jätan nüüd oma kirumise ja hakkan võtma vabamalt. Näis mis sellest välja tuleb :)