Täiesti uskumatu kui valus mul praegu on. Kõik valutab...käed, jalad jne Tegelikult ei valuta kõht ja kindlasti veel mingeid lihaseid aga tunne on küll selline, nagu puuhobusel. Ma ei mõista, miks see nii on. Olen teinud trenni juba üle 5 kuu. Enamsti 4 korda nädalas, nagu ette nähtud. Vahest ka kord vähem aga üldiselt ikkagi olen olnud tubli. Ka viimase kuu jooksul on jäänud tegemata vaid 1 trenn! 

Kui 23-l kloostri tipus käisin ja jalavaluga maadlesin, siis oli see mõistetav. EIle tegin algaja treeningkava. Kuu või rohkemgi olin teinud edasijõudnute oma ja kordagi polnud sellist valu ning nüüd kui läksin tagasi algajate oma peale korraks...olen sellistes piinades nagu poleks varem trenni teinudki. Ka täna tegin lihtsamat versiooni, lootuses et see leevendab lihaspingeid veidike. Kuid ikkagi jääb küsimus, miks on nii? Arvasin, et kui oled mingi aja teinud kergemat ja astud sammu raskema suunas, siis juba tekkinud nö võimekus säilib aga nüüdne olukord näitab, et see pole sugugi nii. Kavad on vist niivõrd erinevad, et see mida treenisin alguses, on nüüdseks juba kadunud. Hetkel tundub ideaalne kui hakkan tegema neid kavasid kordamööda. Kord kergemat ja siis raskemat. Täna asendasin harjutusi mõnel korral raskema omadega, lihtsalt huvi pärast, et kuidas on. Üks mida asendasin, oli esimene harjutus, seega asendasin vahepeal need kükid hüpetega ja siis oli tunda küll, et töös olid erinevad lihased. Hüpetel tundsin valu reite külgedel ja kükkidel reite eesosas...just seal, kus treppidest käimisel valu ja krambid tekkisid. Kui vähegi viitsimist on, lähen peale laste voodisse panemist õue kõndima. Eks ka see aitaks jalalihaseid veidike rahustada ja valu leevendada. Vähemalt praegu ma arvan, et suudan seda teha...õhtul võib olla kõik muutunud :)

Söögikava olen kenasti jälginud täna. Üks toidukord on veel vaja süüa ja täpselt ei teagi, mida tahan. Sees on taaskord selline õõnes tunne. Kõht on täis ja nagu poleks ka. Saa sa siis aru. Jood vett, et seda tunnet kaotada aga pigem läheb asi üha raskemaks sellest. Isutab õuna järele, ju pean hilisõhtuks midagi selles vallas nosima või siiski kama, ka see tundub isuäratav. Seda enam, et kõht jälle streigib ja grammid kogunevad. Täna hommikuks oli lisandunud eilsega võrreldes suisa 700 grammi st kaal hüppas tagasi 69 peale ja see tegi küll tuska. Ma muidugi ise olin loll ja sõin õhtul ühe martsipani saiakese. Ja oleks äärepealt ka teise söönud aga seda õnneks tahtis suurem piiga endale. Vedas :P Üldse tunnen, et iseloom on kuskile kadunud. Täna ostsin pisikesele haigele lapsele magusaid mõngleid, tegin kodus paki lahti ja pistsin kohe 3 tükki endale suhu...täiesti süüdimatult :( aga õnneks on see siiani ainus eksimus tänase kohta, isegi shokolaadi pole võtnud, rääkimata õunast, mille järgi suu jookseb :) Minust võib veel asja saada...kui just suvised külmad midagi nässu ei keera ;)