Istun praegu arvuti taga, lõpetasin just hommikusöögi ja joon veel kohvi ning naeratan. Tänane hommik tõi kaalule numbri, mida ma pole ammuammu näinud...68,0. Vaatasin kohe mitu korda uuesti. Ma tõesti ei uskunud oma silmi. Ma pole sel nädalal suutnud patustamistest eemale hoida ja hetkel on sel nädalal kirjas vaid 1 roheline täpike. Hale aga see-eest on olnud jooksmist ja kui olengi patustanud, siis olen püüdnud edasi ikka korralik olla. Rõhk sõnal püüdnud :) Samas püüan ka säilitada positiivsust, et ei hakkaks liialt muretsema ja end siunama. Positiivseks tulemuseks olen pidanud ka seda kui kaal seisab või isegi kui kiloke juurde tuleb...eeldusel, et see paari päeva pärast jälle kadunud on. Töna FB-s teemat lugedes, kus oli küsimus kui palju kellelgi nädalas kaalu langeb, siis hakkasin pma märkmeid vaatama, siis üllatusin isegi. Miskipärast on mul jäänud mulje, et kaal ei lange aga kui võrrelda 5.aprilli ja tänast st 5.juunit, siis on läinud suisa 2,5 kilo, seega ta ju siiski langeb :) Mis siis, et alguses kadus selline osa minust paari nädalaga ja nt õde, kes alustas paar nädalalt tagasi on kaotanud juba oluliselt rohkem :) Tegelikult ei peaks ju teisi vaatama ja end koguaeg võrdlema. Pealtnäha täiskasvanud inimene aga mõistust pole ollagi :) Usun, et tegelikult on maailmas tuhandeid, ehk miljoneid, kes tahaks kaalus kaotada paar kilo paari kuuga ja mina pidasin seda eimiskiks :P 

Ja just kui alustasin blogi kirjutamisega siin arvuti taga istudes, avastasin, et istudes enam kõhupekki ei olegi näha. Pole enam sellist rasvavolti, mis üle püksiääre punnitaks. No pole päris see sile kõht, mis 17-18 aastaselt, kui kaalusin mingi hetk 57 kilo aga minu eas ja 3 lapse emana ikka super tulemus. Täna peaksin kohtuma mehega, kellega veidi vähem kui aasta tagasi olime lühikest aega suhtes. Tegelikult ta ei teagi, et olen vahepeal 12 kilo õheks jäänud, täitsa huvitav on reaktsiooni oodata. Üldiselt inimesed märkavad seda, muidugi võib tema olla veidi teistsugune ja ei pane tähelegi :) aga tunnen end palju paremini kohtuma minnes. Nüüd oleme siiski lihtsalt sõbrad aga ka sõpradega on hea kohtuda kui tunned end enesekindlana. Seega ootan juba õhtut ja kohtumist ja Queeni...ja kõike seda ilma kõhupekita :P