Aitäh kommenteerijatele. Ausalt öeldes ma esialgu ei julgenud neid lugedagi...no on ikka häbi ka, kui kohe nii hädiseks muutun aga võtsin julguse kokku ja fitlappijad on ikka tore rahvas, isegi kui pole väga tubli olnud, isegi kui hädaldad ja vingud, ikka leitakse aega paar julgustavat sõna öelda. No ma saan aru jah, ma ise pole kava jälginud ja seega ei tohiks ka pettunud olla. 

Eilne läks samuti aia taha. Homikusöögi olime kavas aga lõunaks olime juba teel. Võtsime ühe vrapi tanklast. Ma pole vrapi sõber aga hambrgeri ja hotdogi sõber ammugi mitte, seega sel korral siis selline valik. Õhtusöök tuli juba sünnipäeva laualt, tibake paari salatit ja amps torti. Olin käega löönud ja kurb nagunii. Hommikul aga vaatas kaalult vastu taas väiksem number. Eks jäi seda sööki väheks või asi pigem selles, et selline rämps lööb kõhu tööle ja nii kaob ka pool kilokest hoobilt. Aga täna lõunast otsustasime minna õue ja üle pika aja panin õhemad talvepüksid jalga ja need olid kohe eriti ümber...seega võib eeldada, et kaal küll langes aga rasv siiski koguneb või...tõmbasid püksid pesus kokku :D Ilmselgelt aga pole ma õigel rajal.

Täna olen olnud tublilt kavas, õigemini ikkagi ei olnud ka, sest lapsed nõudsid et võtaksin tükikese kringlit ja ei pannud kiusatusele vastu. Huvitav on see, et kui ma endale midagi ei keela, sest kringel pole küll selline asi, mida tahaks aga vot kui on keelatud, siis kohe on isu.

Tahan uskuda, et homsest hakkan aga korralikuks. EI hammusta midagi üleliigset v.a lõunasöök. Ja teen trenni. Nädal on nüüd suure pinge tõttu vahele jäänud aga muidugi kardan, et olen õhtuks taas laip ja peale söögitegemist ei taha enam istuda, ega astuda aga lootma peab. Tunnen, et ma ei võitlegi kaaluga, vaid pigem iseendaga. Järgmisel nädalal on ees paar väga närvesöövat hetke ka aga veel ei taha päris alla anda. Samas äkki peaks endale andeks andma, et ei jaksa, ehk siis enam ei punnita niiväga, ehk läheb stress väiksemaks ja see soodustaks ka seda, mille olen ette võtnud. Praegu kuidagi teen seda vägisi ja see ei toimi. Tunnen iga kord kui pean kööki minema, hullu vastumeelsust. Samuti trennidega. Iga keharakk võitleb selle vastu. See ei tekita mingit rõõmu minus, veelgi vähem head tunnet. Leiaks mingi tegevuse, mis oleks trenni eest ja meeldiks mulle. Eelmisel töökohal sain lõuna ajal teha ringi matkarajal ja see meeldis mulle väga aga praegu saaks kuskile kõndima minna alles õhtul peale tööd ja siis ka pean enne söögi tegema, sest lapsed ju näljased. Aga nüüd joon ruttu oma tee ära ja tuttu...homme saab olema eriti keeruline hommik aga mis ikka, küll saame hakkama :)