No niipalju siis sellest, et püüaks kavasse tagasi saada. Tulemus null. Ausalt öeldes on kuidagi see nädal niimoodi kiirelt mööda vuranud, et ei saanudki aru. Täna lihtsalt laisklen. Tegelikult lõdisen tekiall. Kuidagi sooja ei saa. Vaatasin, et toas 22 kraadi, täiesti normaalne peaks olema aga mina hakkasin juba eile lõdisema. Eks see niiskus trügib kontide vahele. Hetkel mõtlen, et tegelikult oleks trenn just see, mis aitaks sooja saada. Tasub täitsa kaaluda...

Tegelikult ma polegi sel nädalal trenni teinud. Eile hommikul jooksin lasteaeda. Laps sõitis rattaga ja tundus selline mõnus vaheldus. Samas tahtsin teada kui palju jaksan joosta. Olin enda üle täitsa uhke kui väravani suutsin sörkida. Õhtul andsid isegi lihased natuke tunda, pole ju ammu enam jooksnud. Vaatab kuidas täna teen, kas sörgin lapsele järele minnes taas või koju tulles. See selline paras lühike maa, mõnisada meetrit ehk. 

Söömine aga on kavast üsna kaugel endiselt. Täna näiteks pugisin jäätise ära. Tegelikult ongi praegu kogu mahv läinud laste peale. Kolmapäeval läks väiksem esimest päeva uude lasteaeda. Õnneks kodunes seal kohe. Kurdab vaid, et vanas lasteaias oli õues rohkem teha, et olid paremad asjad. Ja päevauinak ei meeldi. Ta pole seda kunagi teha tahtnud. Kahesena magas aga edasi on üks vaev ja viletsus sellega. Hetkel vähemalt uinub õhtul kenasti ja ärkab ka hommikul hästi. Lõunad vist on ka ikka maganud praegu. Eks nende koolieelikutega on ikka paras häda, unevajadus juba väiksem. 

Järgmine nädal algab siis suuremal koolitee uues kohas. Õnneks on ta endiselt elevil sellest. Usun, et see on tegelikult päris hirmutav. Kõik ju võõras aga nad on üsna uudishimulikud ja kartmatud mul. Eriti sel aastal on nad ju saanud palju viibida võõraste seas. Kõik on uus ja tundmatu aga nad on kenasti hakkama saanud. Vahest tundub, et nad võiks natukenegi midagi peljata :) 

Seda kui ärevaks teeb uute inimestega kohtumine tundsin ise töövestlusel käies. Päris raske on end maha rahustada enne sellisele vestlusele minekut. Õnneks on minu puhul see, et kui aeg käes, siis rahunen maha ja enam ei muretse. Olen lihtsalt see, kes olen. Seda pean enda juures üheks paremaks omaduseks.