Jälle olen olnud siit eemal omajagu ja mõtlesin, et ehk ongi käes tagumine aeg, et paar sõna jällegi poetada. Õue vaadates tundub, et kisub üha kevadisemaks. Ma ise püüan siiani leida endas seda jõudu, et taas alustada trennidega. Esimest korda alustada, on ikka kordades kergem kui taasalustada, seega...ärge tehke nii nagu mina. Hoidke aga reest kõigi kümne küüne ja kui vaja ka hammastega kinni, sest pärast sinna tagasi ronida on ikka väga raske. Tänaseks on lisaks sentimeetritele pisut tõusnud ka kaal. Täna hommikul oli see 65,9, seega 2 kilo rohkem kui sügisel reelt maha libisema hakates. Tegelikult ju pole sugugi hullu veel, eksole aga tunne on küll nagu vaalal. Riided on taas kitsad, magu punnis ees ja mis kõige olulisem, jaks hakkab taas kaduma. Eile käisime perega jalutamas ja pärast kolmandale ronides tundisn ma üle pikkade kuude taas väikest raskust. See kõik paneb mõtlema...no ei taha endale neid kilosid taas turjale. Minu algkaalust on asi õnneks veel kaugel. Kui olen siin lugenud kirjutisi, kus kaal paari kuuga tagasi kerib, siis olen ikka täiesti üllatunud. Minu enesehävituslik käitumine on toonud selle poole aastaga üsna väikese kosumise. Nii väikese, et võiks täitsa rahul olla veel aga no ei ole :) 

Muidu võiks isegi trennidega alustada. Lõpuks tunnen, et see hirmus painav väsimus on nüüd taandunud. Ma küll vahest olen väsinum aga mitte enam niimoodi. Mis alustamiseks puudu on, on see elevus ja soov proovida. Elu on hetkel üsna stressirikas. Kogu see kolimise, tööotsingu ja uue kodu remondi ja sisustamisega kaasnev, ajab mind kergelt hulluks. Lisaks ju igapäevane kahe lapsega sahmerdamine. Õnneks, olen viimasel ajal tänutundega avastanud, et need 2 pisikest printsessi on hakanud nö arenema. On tekkinud mõned õhtud, kus nende toas on üsna vaikne ja ei käidagi iga vähese aja tagant ukse vahel midagi "tähtsat" rääkimas. Uus elukaaslane on ka vist omaks võetud ja tänu temale on ka õhkkond kuidagi tervem ja rahulikum kodus. Ainus millega pean ära harjuma, et vahest tahavad lapsed mürada ja mitte ainult temaga, vaid kaasatakse ka mind. Oi kuidas mulle ei meeldi kui kolm inimest korraga kõdistavad :D