Täna polegi enam eriti hull  see olemine. Nõrkus on ikka või pigem selline jõuetus. Sundisin end täna taas õue minema, käisin lastega raamatukogus ja poes. Liikusin üsna aeglaselt, lapsed pidid mind järele ootama. Tavaliselt olen kiirkõndija ja olen pidanud end tagasi hoidma. Ka meie jalutamisringid mehega on kuidagi kiirkõnniks muutunud alati aga nüüd ei jaksa jalgu liigutada. Aga positiivne on see, et koju jõudes ei hakanud enam trepil pea ringi käima ja oli isegi nii palju jaksu, et võtsin kohe harja ja pühkisin lõpuks trepikoja üle. Oligi juba häbi selle pärast, et mudane. 

Söögiga hakkab ka looma. Täna söön kolmandat korda, kuigi see on nüüd esimene kaalutud roog. Tegin jääkidest riisisalatit. Paar päeva tagasi keetsin riisi ja seda oli veel raasuke järel, vaatasin et kartulisalati retsepti järgi sai väga normaalse riisisalati. Kahjuks ei olnud mul kodus hapukurki, seda oleks ka väga salatisse tahtnud, siis vaatasin õuna aga seda ju niisama kasutada ei saa...no siis jäigi nii. Tomat õnneks andis piisavalt mahlasust ja nii ongi salat väga maitsev...päris uskumatu minu tehtud roogade kohta :) 

Täna poes käies ostsin klementiine ja isver kui head need olid. Sõin kohe kolm tükki neid ennem ära, hea et ma siis kavas polnud :) Nüd ka isutab aga ei saa. Laual ootavad rosinad ja banaan...ma ei armasta kumbagi aga arst käskis süüa, et kaaliumitaset parandada, ei teagi nüüd kas pistaks ühe banaani ka veel põske või ootan hilisõhtuse söögikorrani. 

Jah, ega see haigus kerge ole. Ma ei kujutanud ettegi, et miski võib inimese selliseks hädapätakaks muuta aga näedsiis. Homme kavatsen tööle minna. Ma ei teagi, mida neile räägin, mis mind tabas ja miks nüüd nii aeglane olen. Eks see aeglane oleks tekkis juba enne haigestumist, mitte küll nii hullusti aga küllap paistis silma. Kui ma seal end ei suuda tagasi hoida ja taas rabelema hakkan, siis muidugi on jama käes. Ei tea ka seda, kas peaksin ülemustega sel teemal rääkima või ei. Keeruline olukord. 

Ah jaa, tänu eilsele söömisele hakkas kaal taas tõusma, seega ei olnud sellest haigusperioodist kaalulangetust silmas pidades tõesti mingit kasu. Umbes pool kilo võttis alla aga see tuleb nüüd kohe tagasi. Püüan jälgida, et rohkem ei tuleks. Õnneks mingit nälga mul pole, et tahaks hirmsasti süüa ja ahmiks kõike sisse. Ehk läheb siis valutult see asi mööda. Püüan oma tegevusi ja mõtteid rohkem suunata ning elu on ükskord taas lill :)