Praegu on selline huvitav aeg. Päevad toovad esile igasugu kummalisi asju ja tegemisi-juhtumisi. Tänane oli jälle kord üsna pöörane. Ei midagi suurt ja põrutavat aga selliseid pisiseiku igasuguseid. Kõige ehmatavam oli kui avastasin, et olin üsna napilt jalgratturist mööda tagurdanud. Mis sellisel inimesel peas on, kes parklast välja tagurdavale autole ette sõidab...no jah, igale inimesele vist elu armas pole. Alati ei saa ju loota sellele, et autojuht näeb. Kui tagurdama hakkasin, siis teda polnud kindlalt. Siis kui olin ehmatusest võitu saanud, siis nägin, et kass jookseb auto taha, jälle pidur põhja ja lõpuks kui olin välja tagurdanud hakkas üks proua üle tee loivama. Õnneks auto nina eest, et teda ikkagi nägin. Vat kassi ma mõistan aga teised on ikka arengult üsna samal tasemel või veel madalamal ... 

Töö juures oli kaks koosolekut. Mõlemad üsna huvitavad ja informatiivsed. Nende kahe vahel jõudsin korda ajada hulk pabereid ja pidada ära lõuna. Õhtul saingi vaid nii palju, et jõime tassi kohvi ja lülitasin arvuti välja. Seega selline...paigalistumise päev. Samas oli palju sellist positiivset ja põnevat. 

Kodus pidin kohe suuremale piigale helistama, et ta koju tuleks ja saaksime minna kontserdile. Siis avastasin sms, et tule appi...alguses täitsa ehmusin, et mis nüüd. Helistades sain teada, et plika oli ise tõuksiga läinud ja sõbrannale laenanud oma ratast ja siis kui käskisin koju tulla hakkas sõbrannal kiire ja jättis minu piiga kahe rattaga lihtsalt tänavale. Õnneks oli väiksem plika tubli ja lubas mul üksi minna, sest tema just oli istunud vetsu :) Kappasin kohale, siis istus piiga nutuselt lihtsalt kõnniteel maas, rattad laiali. Oli nendega kuidagi üle autotee saanud isegi aga siis alla vandunud. Ja mis kõige hullem...paljapäi. Jalas heledad teksad, mida käskisin täna eriti säästa, et nendega saaks kontserdile minna... Siis juba tundsin, et mul hakkas kaant ära viskama...just enne seda olin kodus kõik ülejäänud teksad pessu pannud ja koju jäid vaid sellised, mida plika keeldub jalga panemast. Aga kuidagi saime ikka kokkuleppele, sest oli kaks varianti, kas need teksad või jääb koju.

Kontsert oli mõnus, mulle meeldis. Gerli Padar on nii vahetu, positiivne ja särav. Lapsed aga hakkasid üsna ruttu sahmima. Kannatasin ära üle tunni aga siis sai mõõt täis ja kamandasin lapsed kaasa ja läksime minema. Suuremal muidugi pisar silmas, et talle meeldis ja ei taha minna jne jne. Jälle emme see paha. Õnneks sai ka kontsert läbi, olime ära tulnud vaid paar lugu enne lõppu. Kodus jäid nad küll kohe magama kui pea patja puutus ja see annab lootust, et hommikul on nad taas nagu unekotid :D 

Hiljem sain veel rääkida ka värske reamees pojaga..täna oli ta tuju parem ja vaim tugevam ja mul on tõesti hea meel ta üle. 

Terve päeva üle on hea meel. Oli põnev päev, siin tõin ära vaid käputäie igasugu pisiasjadest, mis mu teele täna sattusid aga praegu õhtuks on hea tunne. Vaatamata sellele, et ka täna trenni ei teinud aga kõike ei jõuagi. Püüan saada esmalt toitumisega joonele, täna täitsa õnnestus, kuigi õhtusöögi tegin kaalumata. Hiljem huvi pärast vaatasin, et tegelikult panin asju üsna täpselt, seega võtsin endale õiguse kirja panna roheline päev :)