Täna õnnestus kaalul jälle tibake väiksemat numbrit näha, Tänane saak siis 70,8. Samas hommikul jõudis kohale see, et olin eile unustanud pool hilisest söömata. Võtsin endale õhtuks õuna ja seemneid, seemned kaalusin ja sõin aga õuna unustasin :D Ja see meenus alles täna hommikul kui hakkasin omletiks aineid kaaluma. Seemneid oli nagunii nii palju, et jahvatasin neid tükk aega, küllap siis jagus neist :P Kavas püsimisena see muidugi kirja minna ei saaks, kui seda jälgiksin. Praegu ma pole päevagi päris kavas olnud ja seega pole seda ka märkinud. Täna tahaks mõõta ka aga peale sööki on plaan Pärnu sõita, seega see vist ei õnnestu. Isegi blogi kirjutamiseks võtsin aja praegu, kuni omlett veel pannil haudub. Äkki õnnestub. Hetkel tunnen, et iga asi ajab mind närvi. Tahaks veidikenegi olla üksi ja vaikuses aga ei saa. Sellist hetke lihtsalt ei ole. 

Käisin vahepeal väiksemat piigat aitamas. Laupäeviti palun neil alati, et nad oma toad ära koristaks aga tal oli häda, et madrats oli põrandal ja ta ei pääsevat voodi alust koristama...prr. No eks pidi oma mugavalt diivanilt enda pee üles ajama. ma ikka imestan, et teised inimesed rõõmustavad, kui saavad kuskile sõita, mina tahan vaid rahu. Miks see nii on, ei oska öelda. Varem nagu polnud nii, tahtsin käia ja näha ja seigelda, nüüd tahan vaid rahu. Paha siga, sada viga. Kusjuures, eile võtsin esimese berocca ja tõesti-tõesti, mu pea polnud enam nii paks ja kõik kohad ei valutanud nii väga. Tahan nüüd ka kohe hommikusöögiga seda võtta ehk teeb taas olemise paremaks. 

Huvitav, kas peaks juba omletti vaatama minema... Tundub valmis olevat. Mulle nii meeldib see fitlapi kavajärgne omlett, kuidagi nii hea on. Ma polnud kunagi suutnud head omletti teha aga selle õpetusega on see ideaalne. Eriti kui oodata, et see kaane all justkui vahutama hakkab...nämm. Mees ka tellib seda iga nädalavahetus, tavapäeval ju ei jõua seda teha. 

Hmm, no nüüd on küll tagumine aeg end püsti ajada, omlett ära kaaluda ja sööma hakata. Tegelikult oleme üllatavalt varakult üleval. Enamasti laupäeviti ärkamegi alles 11 paiku aga nüüd hakkame juba sööma. Oma poolteist tundi üleval olnud. Millegi pärast läks hommikul uni ära, lapsed ka kilkasid ja ei jäänud enam magama. Tavaliselt ongi, et ärkan, siis taas uinun ja lõpuks kõik kohad valutavad ja on vastik olla. Täna proovisin ennem üles tõusta kui see mõnus rammestus peale tuleb ja tukkuma taas jään. Kuigi uni on nüüd kallal küll, eks homme siis magab. Nüüd aga sööma :P