Täna siis alustasin toitumisega. Trenni alustan homme :) Kogu see krempel on palju keerulisem kui arvata oskasin. 

Hommikul nagu ikka alustasin kaalumisegaja olin pool kilo kergem kui eile,lihtsalt mõttest :) Tegelikult on see täitsa tavaline minu puhul,seega panin uued numbrid kirja ja haarasin oma tavapärase kohvi...muidugi suhkru ja piimaga. Olles sellest poole ära joonud meenus, et see vist pole lubatud. Lugesin jällegi reegleid ja no muidugi...suhkur, nojah. Kirjas, et kasutada Steviat aga ma pole siiani leidnud, kust ma seda siis saan. Hommikusöögiks tegin putru. Kogu see kaalumine ja mässamine on ikka üle mõistuse. Lisaks on mul kodune ka 6 aastane tütar, seega tegin koguaeg kahekordse koguse ja hiljem jagasin pooleks aga ei usu,et see nii täpne on kui iseendele tehes. Muidugi tabasin end taaskord suhkrut lisamas..püüan end paremini kontrollida.

Siis sain aru,et minu kodused varud ei sisalda just eriti palju tavaari, millest saaks korralikku sööki teha ja läksin poodi. No ausõna, see oli küll elu suurim arve, mida toidupoes maksma pidin :) Aga kui eeldada, et nüüd peaks olema olemas kõik, et teha kolm päeva ja igal päeval 4 söögikorda. Lisakas veel see, et osa saavad ka lapsed...siis polegi asi nutune. Arvasin, et see kallim lõbu. Nende kottide koju tarimine oli muidugi peaaegu sama kurnav kui üks trenn :) Selle poeskäiguga aga selgus see, et üsna palju on selliseid asju, mida meil siin ei müüdagi. Õnneks annab asendada aga vahel ei õnnestu. Täna näiteks otsisin delikatess hakkliha...no ei ole :S

Lõunasöögiga suutsin ajda sassi päevad ning teha 23-a kuupäevaks planeeritud söögi aga see väike aps, vahetasin retseptid ära ja tundub asi jonksus olevat :) Aga pattu tegin ikkagi,sõin ühe saibi viilu rohkemkui tohiks.

Nii, järgmiseks õhtusöök. Kotlette teha nii, et endale jääks õige kogus on ilmvõimatu. Kui kaalusin toorelt kõik ära, siis valminult on ju tulemus hoopis teine. Jällegi kasutasin võtet,et tegin kahekordse portsu, 1 osa mulle ja teine osa lastele. Kuna lapsed proovisid vaid tükikese kotletist, jäid nende omad üle...no ei raatsinud minema visata. Üldse jääb sellise toitumisega ikka palju sööki üle, varem panin kõlbliku kappi ja sõin järgmisel päeval aga kuidas sobitada tänased kotletid näiteks homsesse menüüsse, on küll selgusetu. Üleliia sõin hapukapsast praele lisaks, lootsin et see läheb nö kapsana kirja, mida võib süüa, palju jaksad aga see vist pole nii ja lisaks näksisin veel ühe näkileiva ja praegugi, peale smuutit tahaks ullupööra näkileiba haarata..

Üldiselt on retseptid üsna lihtsad või valisin mina lihtsaid :) Raske on lastele teha sama sööki. Eks hakkan neile ka muud tegema. Endal lihtsam ja nemad ka rõõmsamad. Suurem st 6 aastane sai siis täna kõik minu söögiajad kaasa teha ja tõeliselt maitses talle avokaado dipiga aedviljad. Ja kõhu sai ka täis. Ise tundsin,et portsud vist tiba suured. Tavaliselt ma küll sellist hulka pole söönud aga eks ole näha, ehk mõjutab õige tasakaal, mitte kogus. Vett olen ka joonud usinalt. Lihtsalt pidevalt tekkis mingi isunt kohvi isu, siis haarasin vett. Kohvi jõin küll ka õhtul tassi. Siis jätsin suhkru ära aga tiba lisasin piima. Seega ka see sai üleliia.

Kokkuvõttes, olin väga halb alustaja aga püüan ikka parema poole. Ausalt öeldes, on suur osa minu entusiasmist juba kadunud.Tahaks küll toituda tasakaalustatult aga kogu see vaaritamine, kaalumine jm on ikka väga raske. Praegu olen kodus aga mis saab siis kui naasen tööle? Hommikul varem tõusta ma küll ei suuda,ek saab ette midagi valmistada ja lõuna ka. Töö juures ju ei hakka kaaluma... Eks elu näitab. Kui see blogija tasuta päeva saamine on õige jutt, siis võiks jätkata.Eilse pika postituse eest küll tasuta päeva ei määratud vist,vähemalt mina ei lugnud sda kuskilt välja :) 

Aga nüüd, veidi teleri seltsi ja tuttu. Kõht on küll jube täis, ehk liigagi. Pole harjunud igatahes sellise tundega. Tahaks juba teada,mis kaalunumber homme näitab.