Mnjaa, tuleb tunnistada, et eile ma jällegi jooksuni ei jõudnud ja täna jääb ka tegemata kahjuks. Seega pole ka see nädal see, kus saaks trennidega hiilata. Positiivne on see, et kaal on siiski tibakene langenud, mingi 800 grammi. Täna ootab ees aga suuremat sorti pidu. Mehe sugulased uuendavad tõotusi ja sellega kaasneb siis kirikus käik ja õhtul üks pralle. Mismoodi see lastega koos välja näeb, veel ei tea. No loodan, et nad suudavad end kokku võtta ja seal pidi veel paar peret lastega tulema, ma küll ei tea kui vanadega aga ehk sobivad mängukaaslasteks. Elame näeme. 

Praegu tulime väiksema piigaga just perearsti juurest, lasteaeda oli vaja tervisekaarti. Tuli välja, et digiloos polegi lapse kohta midagi kirjas, just vaktsineerimiste kohta. Ma olen aru saanud, et see peaks olema kohustuslik aga nagu näha see nii pole. Pealegi olen päris pettunud, et last ei vaadatudki. Mis ma tast sinna siis kaasa vedama pidin üldse. Üle ukse küsiti nimi ja siis toodi juba paberid...hmm. Ma lootsin, et san kaalud ja mõõdud vähemalt kirja jmt Kogu see meditsiinisüsteem lonkab ikka oma 10 jalaga kui mitte rohkem. Ja perearst lihtsalt istub mossis näoga ja ühmab paar sõna. Lootsin, et saan ka enda olemist kurta. Viimased kuud olen eriliselt uimane ja tunnen end üldse kuidagi valesti. Eks tuleb ise kohale minna, et sellest rääkida. Arvasin, et Keilas oli arst selline kehvake aga siinne tundub kordades hullem aga no eks elame sisse ja siis saab ju häda pärast ka vahetada kui vaja. 

Täna avastasin üllatusega, et olen blogimise tabelis taaskord 8 koha peal. Viimased korrad kui vaadanud olen, sealkandis ma lõpetanud ka olen. Kõige kõrgem koht ongi kas 7-s või 8-s. No kuues on ju auhinnaline ja küllap sinna saamiseks nähakse ka vaeva. Mina ju lihtsalt kirjutan siin omaette, ei jaga ega otsi hääli. Kuigi esimesel kohal olijal on praegu kummaliselt vähe hääli, ehk ei ole ka sel korral eriliselt pingutajad koos :) Üldtabelis olen aga endiselt esimesel kohal oma blogide koguarvuga, mis on ju ka täitsa omamoodi tähis. Eks olin esimesel aastal ikka üsna usin blogija. Terve aasta jooksul ostsin päevi juurde ehk paaril korral. Nüüd olen muutunud laisaks. Aga inimene ju areneb kogu elu, ehk hakkan uuesti kirjapiigaks ;) Igatahes suur tänu käigile minu nö fännidele, se on suur au, et jälgijaid nii palju kogunenud on. Olge ikka mõnusad!