No veidike veel ja ongi 1 kuu täis. No tegelikult on küll omajagu rohkem :) Vaatasin täna huvi pärast oma graafikuid ja tegelikult om ikka hiiglama vahva näha, et vot, alustades jaanuaris 2016 kaalusin 80 kilo ja nüüd olen ikka veel 72 kilo. Siis kui vaatan, et aasta tagasi kaalusin 62 kilo, siis väga hea tunne enam ei ole aga siiski...sain poolel teel pidama. Ei oodanud seda hirmsat algkaalu tagasi vaid alustasin endaga tööd varem. Nüüd ongi 2 hommikut kaal näidanud 71,9, seega olen selle 26 päevaga siiski kilo alla saanud. Ilmselgelt on see tulemus. Ei ole selline tulemus kui kunagi alustades, siis kadus esimese kuuga hulka rohkem, ka mõõdud vähenesid aga siis alustasin ikka 100% jälgijana ja tegin korralikult ka trenni. Nüüd olen heal juhul 2/3 ulatuses kavas, patustan omajagu ja ka trennist näen vaid und...või siiski. Näiteks täna suutis mees mu ikkagi õue jalutama vedada. Tegime kiiremas tempos ühe 4 kilomeetrise ringi. Nahk oli märg ja tunne täitsa hea. Ja mis kõige parem, täitsa uhkeks tegi see saavutus :) Mehe üle on ekstra hea meel, eks see kava jälgimine minu enesehinnangu tõstmiseks oluline ole aga ta on nõus kõike kaasa tegema ja isegi eest vedama. Täna palus mul välja kaaluda singivõiku jaoks kõik osised. Hommikul ta sööb ikka võikut, mina kaaluda ja arvestada ei jõua, nüüd siis panin paberile kõik kaalud kirja ja saab ise kiirelt õiges vahekorras võiku kokku miksida. Veel uuris trenni kohta ja näitasin siinseid kavasid, ehk hakkame veel koos vihtuma, mine tea :) No midagi võiks ikkagi ette võtta kui tahan aprillis hea välja näha. Sellise 1 kilo kuus langetamisega, ei jõuaks ma just eriti kaugele...heal juhul 2 kilo saaks veel maha...hmm, see on liiga vähe...

Vaatan ka seda, et peaks lõpetama oma päeva numbritega blogipostitused, lihtsalt iga teine teeb samamoodi :D Mäletan, et üsna keeruline oli leida seda õiget pealkirja aga nii lihtsalt vist ka ei peaks läbi ajama. No kui 30 päeva koos, hakkan midagi uut välja mõtlema. Praegu jäigi jälle 1 kirjutamispäev vahele. Eile käisimegi Harjumaal ja kuidagi mõnus reis oli. Vahepeal saime olla ka kahekesi, jalutasime Keila joal, seal kus sai kunagi käidud ja meenutasime neid aegu...mõnus oli olla ja hea tunne tuli koju kaasagi. Kodus avastasin, et lisaks üllatuslikult uuesti õitsema hakkavale jõulukaktusele ja kalanhoele, venitas õied välja ka kolmas lill samal aknalaual...ma isegi ei tea mis lill see on, hästi suur ja võimas on teine ja ma ei teadnudki, et toogi õitseda võiks. Ainus, mis õit ei näidanud sel aastal, on ratsuritäht. Rohkem mul lilli pole, ei oska ma nende eest hoolitseda aga siin neile meeldib, nagu meeldib ka kassidele ja lastele ja meile endilegi...ju ikka on kodus nii harmooniline ja hea õhkkond :D Uskuma ju peab ja mis see kaalulanguski ära ei ole sellistes tingimustes, eksole :)