Eilne päev läkski nii mööda, et kirjutada ei jõudnud. Õhtul oleks küll aega olnud aga siis jäin filmi vaatama ja nii see aeg läks :) Päev-päevalt läheb see kirjutamine ka üha raskemaks. Pole midagi sellist, mis võiks ka teistele huvi pakkuda. Selline üsna hall argipäev. Vähemalt on õues ilus. Tänagi on päev otsa lund puistanud, tõeline talv. Ja väga külm ka ei ole. Isegi kaaluks jalutamist kui poleks õhtul koosolekule minekut. Seega peaksin kõik oma tegemised ära tegema tunnike varem. Olen alati oma asjade tegemisega jännis. Enamasti alustan õhtusöögi tegemist siis kui mees juba kodus. Siiani ta õnneks selle üle kurtnud ei ole. Kui käiksin tööl, siis nagunii alustakisn söögi tegemist alles siis kui koju jõuan, seega vast veelgi hiljem. No jah, eks see on vast ettekääne :)

Kavaga läks nädalavahetusel täitsa sassi. Laupäeva sain enam-vähem normaalselt läbi aga pühapäeval sai kavakohaselt söödud vaid hommikust. Siis läksime juba külla ja seal ju sööki tellida ei saa. Muidugi oleks võinud ka kaasa võtta aga jah, nii see läks. Õhtul lõpetasime täieliku rämpsuga st küüslauguleivakeste ja purgi lahja alkoga. Kas olen selle üle uhke, ei aga ei kahetse ka. Mis siis ikka, täna püüan olla tublim... 

Hommikul oli kaal taas veidike tõusnud aga tean, et saan sellest taas lahti kui nüüd kenasti jätkan. Püüan hoida end positiivsena, siis õnnestub kõik. Lugesin mingit artiklit talvemasenduse kohta ja see tundus täpselt see, mis mind vaevamas. Hakka või uskuma, et olen sellise asja küüsi langenud. Püüan üha rohkem juua vett, süüa ikka kava kohaselt nii palju kui suudan. Ja siis saabki kõik korda. Eile tegime taas plaane kevadeks, tahaks siis ikka ilus välja näha st ilusam kui praegu või et oleksin selline, et oleksin endaga rahul. Kahjuks on sellel ka seos kaaluga. Ja tahaks tagasi saada head enesetunnet ja jaksu end liigutada. Päris nii halba seisu kui 2 aastat tagasi olin, ma õnneks jõudnud ei ole. 

Homme viin suurema piiga esimest korda ujumistrenni ja tahan uurida, kas ka minul oleks võimalik sel ajal midagi teha. Ma ei tea veel kohalikke olusid kahjuks. Kodulehel on ka infot nii vähe, et sellest mina küll sotti ei saa. Tahaks midagi sellist, mis hoiaks mind reel. Kas käia kellegiga koos või oleks mingi rühmatreening. Kunagi oli siin kohapeal meil ka midagi, pean uurima kas sellele proovitrennile järgnes ka reaalne tegevus ja treeningud. Vahest tunnen, et olen võõras kohas üsna saamatu. Varem elasin aastaid ühes piirkonnas ja kõik vajalik oli teada, nüüd tunnen end, justkui oleks mind tundmatus kohas vette visatud. Veidike oskab mind ka mees aidata aga on asju, millest temal aimugi pole. Eks sisse elamine võtab veel aega.