Saigi 1. nädal seljatatud :) Olen enda üle täitsa uhke. Arvasin, et löön käega palju kiiremini. Mul on läinud hästi, et oma eesmärgini st 10 kilo alla, peaksin jõudma suts enne sünnipäeva...motivatsioon misuke :) Aga ma isegi ei tea väga täpselt, miks seda kõike teen. Tahan kaalust alla...jaa muidugi aga ma pole nii padurahulolematu, et sellist asja ette võtta. Tahan toituda tervislikult..no rohkem vist asi selles. Tahan end liigutada...tahan jah aga olen laisk ju muidu. Ja Fitlapis on kõik need 3 komponenti koos. Küllap see mind ka siia meelitas. Kuskilt peab ju alustama. Umbes aasta tagasi avastasin, et jaksu enam pole. Kaal oli siis veel 2-3 kilo väiksem kui praegu aga kiiresti kõndida väga ei suutnud ja joosta...paljas mõte oli õudu tekitav. Siis hakkasin kõndima, alguses oli see rohkem...jalutuskäik. Värske õhk, loodus...ideaalne lõunategevus töö juures. Vahemaaks oli 1 km kanti. Siis suurendasin maad, kuni kõndisin ära meie 6 km raja. Siis hakkasin kiiremini kõndima, kuni selleni, et püüdsin läbida seda 6 km 60 minutiga, mis ka sügisel õnnestus. Minu jaoks suur samm, sest rajal tegin ka mõned jooksusammud. Eelkõige selleks, et suudaks hingamist kiirelt tagasi stabiilseks saada. Kui sügisel oli meil jooks 4,5 km ja öeldi, et 45 minutiga peab olema finishis, muidu võib auhinnast ilma jääda, tundus see hirmutav. Naised, kes me olime läinud seda rada kõndima, arutasime et kas see oleks jõukohane või ei. Julgesin arvata, et on. Tulemuseks oli 36 minutit...olime vist kõige uhkemad seal lõpus :) Sel aastal on jooks jälle, kas nüüd suudan end sinnani viia, et jooksen raja läbi? Praegu veel õhkõrn lootus aga mine tea...vanast peast läheb mõni veel lolliks :D

Tänane päev algas nagu ikka. Kui lasteaiast tagasi jõudsin olin kohutavalt väsinud ja heitsin magama. Kuskil 11 ärkasin, tegin ruttu lapsele süüa ja siis endale ning päev võis alata. Homme lähen tagasi tööle ja seetõttu istusin täna üsna kaua retsepte lapates. Mis siis oleks selline söök, mida süüa hommikul ja mida lõunal. Kohas kus söögitegemise võimalused suht piiratud. Ja mingi aeg õhtul, kui olin teinud endale kausitäie tatrasalatit, sain aru , et see ongi ideaalne hommikusöök. Saan teha täna valmis ja kaasa võtta. Lõunaks tegin aga heeringat hapukoorega. Alguses pelgasin küll, et kalahais jne aga me ju vahel sööme seal ka niisama kala..seega, ka see on karbis valmis ja ootab kaasa võtmist vaid. Kui need karbid külma said, oli tunne nii hea ja kerge. See oli mul ikka suur koorem, välja mõelda, kuidas ja mis ja lahendus vupsas ise pähe :) Mul ongi tavaliselt. Ennemuretsen ja mõtlen aga kui aeg käes, siis tuleb justkui iseenesest vajalik lahendus. Olen ikka mõelnud, et kui vaid suudaks selle varajase stressamise ära lõpetada, siis oleks palju rõõmsam elada. No ega ka praegu viga ole :)

Homme siis 6 äratus..jube. Ei kujta seda asja ette. Õues on nii libe, et täna olin siiralt õnnelik, et tervelt koju sain. Homme hommikul peab 2 last üles ja riide saama, lasteaeda viima ja ise tööbussile jõudma. See on alati paras väljakutse olnud aga nüüd veel kõik jääs, tuul puhub rohkem tagasi kui edasi saab. Aga nagu ikka, küll kõik laheneb...alati laheneb ju :)