Hei! Läheb siis viies nädal fitlapitamist, seda täiega üle kivide ja kändude. Noh nii umbes 50% kavas olnud ainult. Tööpäevadel üldiselt pole ju muret. Kindel plaan paigas ja seda ma ka jälgin. Üks õhtu sai isegi, või lausa kaks õhtut... sai paar km jalutamas käidud. Kolmapäeval toodi aga uus külmapp ja siis vanemad tulid külla viisid vana ära. Ja no muidugi olid neil kaasas isuäratavad muffinid. Nosisin natuke neid. Ja päris tihti kippusin ikka patustama. Kuni selleni, et eile tuligi üks patupäev jälle. Sai küll palju maha käidud aga ikkagi. Muidugi reede õhtu rikkus see, et ma pidin laupäeval 4 tundi andma hommikul ja siis olin ma peale tunde suht väsinud. Aga läksime kaasaga ikka linnapeale ja ma sõin mingi 5 sushit. Ja siis pärast väikese jäätise ning hiljem käisime kahjuks Mcdonaldsis, kus ma võtsin miskiseid kartuleid ja jäätisekokteili. Surmväsinud olin ka siis ja koju jõudes juba tundsin, et oi paha olla vist. Läksime suht vara voodisse ka. Öösel ärkasin ja tundsin, et oi ikka väga paha olla kohe. Tükk aega ei saanud sobivat asenditki, et magada. Lõpuks ei saanud arugi kummast otsast mul nüüd hakkab midagi tulema. Oksendaks kõik välja oleks kohe palju parem aga ei. Nüüd ma siin oigan vaikselt ja pikutan ja käin vetsu vahet. Loodetavasti tuleb kõik see jama toit nüüd välja, eriti hea ju. Aga peaasi, et mingi viirus ei ole. Pean homme ikka tööle minema. Muidugi hetkel kaalunumber mulle meeldib. Ei taha süüa ka midagi aga natuke midagi peaks nagu. Banaani saaks nosida aga mul juba paar aastat nendest kopp ees. Ma ei teagi miks, võibolla kuna väiksena sai palju banaane söödud. Igatahes pöidlad pihku, et õhtuks olen juba paremas vormis. Saaks veel jalutamagi... Ohe. Puhkus, puhkus, kus sa oled!