Tükk aega ei ole ma siia midagi kirjutanud...kord pole aega, kord pole lihtsalt tuju. Kuna olen vanaema, siis aeg-ajalt tuuakse mulle siia pudinaid, mis ise-enesest on ju tore, aga minu päevaplaan liikumise osas jääb siis täiesti soiku. Tegelikult ka toitumine keerab metsa, sest vanaema peab ju tegema pannkooke...ja pannkooke...ja pannkooke. Kena ju, kui laps ütleb, et ta tahaks ärgata hommikul pannkoogilõhna peale...üks ilus mälestus lapsepõlvest, onju. Ok, püüan ise neid pannkooke mitte süüa, aga kogu aeg mitut menüüd teha ei ole ka võimalik...aeg ja ka pensionäri rahakott ei luba seda. Asi pole muidugi ainult pannkookides, eks muud menüüd lähevad ka metsa...Ja liikumine, olen märganud, et vajan kepikõndi....korralikud kilomeetrid, hea enesetunne ja kaalukadu...jah, aga kuidas seda teha, kui elad muidu üksi, aga kui lapsed tuuakse, siis ei saa ju neid koju jätta ja ise kõnnitama minna...nii et minu liikumine piirdub nendel päevadel lõpmatu koristamise, keetmise ja küpsetamisega. Kui lapsed läinud, püüan kaotatut tasa teha, aga ega see paari päevaga ei toimi, pealegi nõuab lõviosa lastevabast ajast aiatöö, mis küll väsitab, aga ei asenda võimlemist/sportimist/liikumist. Kuidas aga leida selline kesktee, et ma ise ka unarusse ei jääks igasuguste kohustuste kõrval...vaat selle üle ma pean murrangi ja põrnitsen tõusvat kaalukõverat...