Rõõmus taaskohtumine siinse keskkonnaga...kui mitmendat korda, kes seda enam mäletab...Iga kord pole ju blogi ka kirjutanud. Igatahes, olen siin...ja praegu, kui uusaastalubadused ei ole veel väga kaugel, aga suvi liigub iga päevaga lähemale...ja eks hea välja näha tahab üks vanaema ka.

Vahepeal liikus kaal juba kenasti soovitud suunas, aga siis vist tekkis see isehakkamasaamise eufooria või tunne, et võin endale kõike lubada.No ega ikka ei või...näiteks kell kümme õhtul koogitükk või moosisai, eriti, kui sellele on eelnenud õhtu jooksul teleka ees mitu peotäit pähkleid...ja siis võileib...ja siis magus jne.jne. Samas, mida siis ühe pimeda sügiõhtuga nii väga muud ette võtta ongi :) ja kui pidev näksimine toimub, siis pole ju korralikku süüa teha vajagi, sest kõht nagunii täis ja...üksi ka. Minu kõige suurem viga just see õhtune näksimine ongi, sest päeva esimene pool kulgeb mul suht tervislikult...kepikõnd...ja söömine.

Et miks ma siis jälle tagasi olen kui põhjuseid nii hästi tean, võiks ju ka õhtuti ennast kätte võtta? Eks see libastumine ongi imelihtne, umbes nii, et täna patustan, eks homme võtan ennast käsile...ja siis ülehomme...järgmine nädal...uusaasta...

Nüüd olen jälle seisus, et kümme kilo tuleks kuhugi nurka visata... et teksade värvel ei pitsitaks...et teatrisse minekuks poleks kleidi alla korrigeerivat pesu vaja otsida...Äkki üks tõeline aadlidaamide korsett kuluks ära? :)

Aga jah, otsus on tehtud ja mul pole mingit soovi suveks tervet garderoobi välja vahetada. Nii alustangi jälle...ja ükskord võiks ju õppust võtta ja ennast mitte käest lasta :) ...enda tõsine proovilepanek sünnipäeva näol ootab ees, näis.

Praegu püüan koju mitte osta asju, mis õhtul näksima ahvatlevad ja teha ka õhtusöök, et nälg kapi kallale ei ajaks. Paar õhtut olen edukalt paprikaviilude ja beebiporganditega hakkama saanud. Samas, kui õhtusöök on ka kenasti siinse kava järgi, siis ei lähegi kõht nii tühjaks. Seega, soovin endale edu :)

Siinsest keskkonnast rääkides... olen leidnud mitmeid uudseid ja põnevaid retsepte, mis kutsuvad proovima. Hetkel olen positiivselt meelestatud ja ootan kaalulangust...ja küll ta tuleb, kus ta pääseb. :) Hea, et päevad lähevad tasapisi pikemaks ja saab ka õhtukõnningut teha, märg ja pime tänav ju ei meelita kusagile ja siis jääbki telekas, arvuti või raamat.

Nii et, rõõmsalt edasi, vanaemad, kergemate kilode poole, mis lubaksid lastelastega rohkemat ette võtta. :)