igalt poolt kostub ainult üks ja sama jutt-palju maasika kilo maksis,kas olid magusad,palju võtsid....huuu...mul on hea öelda,et mul on täiesti savi sellest kõigest-mul on maasikate vastu allergia,mingi äärmiselt imelik ja vastik allergia igatahes...ma ei lähe täpiliseks ,ega hakka ma sügelema,vaid mul tuleb süda kurguauku ja ei lase enam hingata korralikult...mul on suvel sünnipäev ja igaks sünnipäevaks sain ma oma vanaisalt korvitäie maasikaid kingituseks. kui oli näha,et maasikaaeg lõpeb enne minu sünnipäeva,siis sain oma kingituse lihtsalt varem kätte,aga korvitäis maasikaid oli mulle alati garanteeritud ja ei mingeid probleeme mitte kunagi...siis läksin tehnikumi ja sealsed kollektsiooniaia maasikapeenrad-andke mulle mu ülestunnistus nüüd andeks,aga need kollektsioonisordid olid ikka võrratud ja väga maitsvad ja jälle ei midagi(isegi mitte südametunnistusepiinu...)ja mingi 25 aastat tagsi hakkas mul halb...süda tuli nagu kurku ja kord ei tulnud õhk sisse,siis jälle ei tahtnud välja minna...mis jubedaid uuringuid ma läbisin,seda on veel praegugi jube meenutada,jõin mingit ilget valget kriidi moodi vedelikku ja siis tehti pilti ja kardiogramme ja pilte,küll püsti ja küll pikali...no ei midagi,tundsin ennast täieliku polkovniku lesena ja siis ükskord jõulude ajal võtsin maasikad sulama,et neid jõulukoogile peale panna ja eks tuli võtta sealt siis paar sulanud marja prooviks...ja hakkas jälle pihta...ja ma pole sellest ajast peale maasikaid söönud ja täiesti elan ja hingan,mõnedel on raske muidugi aru saada,kuidas niimoodi elada saab...maasikas ,see on ju suvemari ja mis veel...ma söön  siis vaarikaid ja kirsse ja sõstraid ja kõike muud  peale maasikate ja saab täiesti elatud....ja näe ,isegi jaanipäev üle elatud...on ikka raske küll tegelikult,kui sul 4 päeva on 8 inimest laua ääres,aga tuleb olla kaval ja lapsed tegid peaaegu iga päev ise süüa,tõsi liha grillida ja ahjukartuleid teha ei ole ju eriline kunst ja oleme ausad,kartuleid koorisin mina,nemad maitsestasid liha ja salateid ja grillisid siis...tüdruk maitsestas ükspäev kartuleid ka,ajas maitseainetopsil augud segamini ja selle asemel et raputada natukene pipart kallas ta suurest august päris paraja portsu musta pipart kartulitele,ise ütles et natuke vist sai palju,aga kartul ju mage ka ja tõmbab sisse...äkki.....ohhooooo..see kartul tahtis hambad suust ära tõmmata . meil käis üks mees külas,kes on jaapanis olnud ja tema ütles ,et wasabi kaste on kange,aga peale meie ahjukartulite maitsmist  arvas,et seekord võitsid meie kartulid...nii,et elagu suvi ja armastus,silmade sära ja naeratus.....