jõudsin siis eile elusana koju...oli tegemist,aga siiski ei õnnestunud mind eile kellelgi alla ajada..see on uskumatu,milline liiklus on tallinn-pärnu-riia maanteel kell pool viis õhtul,eriti 153-155 kilomeetri vahel.mulle tundub,et mujal on nagu asi hõredam,aga selle koha peale tulevad kohe kõik meelega kokku,et vaadata kuidas ma oma neoonkollase vestiga sõidan...eile oli kohe kuidagi eriliselt tihe päev. pärnu poole läks vähemalt kolm kolonni rekkasid(mina nimetan neid autoronge kolonnideks,kus juba vähemalt 6 rekkat üksteise järel sõidavad) ja nad sõidavad nii teineteise sabas,et sinna on üsna võimatu vahele trügida...aga eile üks jeep üritas seda pidevalt,aga edutult ja tulemus oli võimas muusika autopasunatest ja pidurikrigin sinna juurde(seda,mis autost räägiti ma ei kuulnud,aga selle koha peal oleks vist ainult piiksud....)ja siis mina ikka uljalt ka veel seal maanteel....vastu tuli kolonn 12 autost..assa nuga,see oli päris valus,kui viimane rekka oli minust möödunud,siis tuli õhulaine ka autodele järele...hea ,et nii palju kaalun veel,väiksem inimne oleks raudselt maanteekraavis püherdanud,aga mina pidasin vastu,raskustega aga siiski... ühes vene naljasaates rääkisid vananemad omavahel,kuidas nad langevarjuhüppeid tegid ja üks ütles,et tema kartis ja ei hüpanud,aga teine näe hüppas...teine ütles,et adrenaliinilaks oli nii võimas,et kõik kohad olid pärast adrenaliini täis,eriti püksid....eks mul oli ka eile umbes sama tunne,aga kõik läks siiski õnneks ...süüa nagu kogu selle jama peale ei tahtnudki,aga võtsin siiski natuke kodujuustusalatit ja õhtul veel juustu. täna hommikul tulin aga geniaalsele mõttele,et äkki peaks toidukorrad ära vahetama...et hommikul söön näiteks juustu ja õuna ja õhtul teen putru ja joon kohvi....no ei ole mina see hommikuinimene,no ei ole...kodused teavad seda ja ei kipu mind enam üles ajama ,kui mul on võimalik magada...ma olen nõus kõik asjad õhtul ära tegema-keedan süldi valmis,koristan toad ära,mis iganes...peaasi,et saaks hommikul magada. ja selline olen ma juba lapsest saati,mind te enam ei muuda...vanaema oli mul jälle täielik hommikuinimene,läks õhtul kell 9 magama ja siis oli juba viiest üleval ja temale ei mahtunud pähe,kuidas kogu meie pere saab hommikul magada...ükskord ajas ta minu ka juba seitsmest ülesse ja kutsus turule kaasa...oi oli õudusunenägu,mäletan,et istusin toas tugitoolis ja tukkusin...aga varsti saab süüa,täna tellisin omale kanasnitsli salatiga.meil on imeline söögikoht-uulu söökla.oleme sealt juba peaaegu 2 aastat süüa tellinud.portsud on suured ja väga maitsvad,nad teevad seal süüa tõesti nagu isaeendale ja kui palju neil seal kliente käib...vahel kui ma oma söögile järgi lähen,siis vaata et valet kastitäit ei võta..ükskord oli neli kasttäit toitu ootel...aga õhtul on jälle kala,täna ju neljapäev-kalapäev...poiss tellis räimerulle ahjuvormis,just seda ma polegi veel teinud jah...vahel on see tõeline nuhtlus,kui sul on peres kakas kutselist kalurit....