eilne päev õnnelikult üle elatud,täna ootab ees uuesti siis mehel veresuhkru mõõtmine kuus korda päeva jooksul..aitäh veelkord enele,et mu appihüüdele vastasid ja natuke mulle jõudu ja jaksu andsid..seda oli mulle tõesti väga väga vaja,et saaks rääkida inimesega ,kelle on samad mured kui sul ja kes on juba selle läbi elanud ja nüüd oskab sulle nõu anda...eile õhtul tegin täna lõunaks juba salati valmis,et mehel natukenegi lihtsam oleks..aga täna hommikul sain ma aru sellest,et kui räägitakse ,et inimene peab kõik asjad oma peas selgeks mõtlema,enne kui midagi tegema hakkab..no näiteks dieet...olen kuulnud,et mitte mingi imedieet ei toimi,kui sa ise pole selleks valmis..ja veel öeldakse,et tegelikult on söömine kinni sinu peas...tegin täna hommikul putru ja võileiba ei olnud nagu kõrvale mõeldud...ja siis nägin seda nägu seal teistpoolt lauda...kõik söödi ära,aga ikka uuriti,et kas ilma võileivata niimoodi peangi sööma vä..no ühesõnaga,asja mõte on selles praegu,et mina pakun talle ju seda söömist  nagu peale,ta saab aru küll et on vaja ja tervisele on see kõik maru kasulik,aga inimene ise ei ole seda endal jaoks valmis mõelnud...ta pole veel sedagi enda jaoks vist selgeks mõelnud,et nüüd ongi diabeet ja nüüd tulebki edaspidi söömist kontrollida ja et elu on natukene muutunud...senikaua ,kui ta ei ole seda enda jaoks valmis mõelnud ja selgeks teinud,on minul selle toitumiskavaga tegelikult maru raske midagi saavutada...sest inimene sööb ja kõik on nagu peaaegu korras ju,aga sisemiselt nutab ta ikka taga seda aega,kui sai iga moment külmkapi juurde minna ja näiteks paar viinerit  või sardelli ja siis mõned võileivad teha ...kuigi eile õhtul tegin ühepajatoitu ja see kogus tuli tegelikult mega suur...kuna mehele on ette nähtud nagu 60 protsenti  ja mulle 40 protsenti,siis tegin portsu peaaegu pooleks,aga talle panin natuke rohkem ja juba ma kuulsin,et kas tahad mind paksuks sööta vä...ei taha,kallikene..sa oled juba niigi nii suur,et enam suuremaks minna ei anna.aga  väike rosin oli tegelikult ka eilses päevas..sest eelmine kord kaalus ta ennast eelmine neljapäev ja siis oli kaal 161 kilo,eile õhtul oli see number 158...eks sinna mõjuvad ka kindlasti veeväljaajamistabletid ja vererõhurohi,,,aga pisike edasiminek on ju see ikkagi...mees ise arvas küll,et ta ei tunne küll midagi....no oota ikka natuke,asi seegi et see natuke maha on läinud..eks kui hakkab äkki nägema,et kaal langeb natukene,siis hakkab ehk sööma ka parema tujuga...praegu on küll paras mossu laua taga...aga pole midagi,ilm on ilus ja elame veel....