Armastusega – joogast vol 3 – hingan, seega olen!

Nõnna, täna kirjutan hingamisest. Jah, üks wow on –  hingamine "really matters"! Ma meedikuna muidugi tean, KUI oluline on efektiivne ja õige hingamine. Ja jooksjana arvasin, et mul on hingamine igati kontrolli all, aga võta näpust – alati saab paremini. Kusjuures nii kummaline, kui see ka pole, alguses oli sügav sisse- ja väljahingamine suhteliselt võõras ja isegi ebamugav. Tõmbad kopsud õhku täis ja justkui ei oska selle õhuga midagi peale hakata, oled puhevil ja lausa krampis ja siis purskub see kõik sust pahinal välja – milline kergendus. Ma ei saanud kuidagi aru, kuidas nad suudavad nii pikalt hingata!? Et piiiiiiikalt sisse ja siis paus ja siis aeglselt välja. KUi ma kopsud õhku täis tõmbasin, siis mul oli tunne, et pean selle kohe ja kiiresti välja vuhistama, muidu lähen nagu õhupall lõhki. No õnneks on kõik harjutatav ja ma õppisin ka sügavalt ja aeglaselt hingama, ilma et see probleeme tekitaks. Vastupidi, see hakkas lausa meeldima.

Ükskord tabas mind eriti sürreaalne kogemus. Umbes teisel nädalal märkasin kava lõpus puhkeasendis rahulikult, aga sügavalt hingates, et wow – mul ei tule ega tule ega tule sissehingamist!!! Teate, see oli ikka täiega sürr tunne 🙂 Õpetajad olid korduvalt kavades maininud, et "inhale, take a pause, if it feels like…. exhale" või siis vastupidi ja ma iga kord mõtlesin, et mis paus, hea, kui ma suudan seda sisse-väljahingmist üldse sügavalt ja aeglaselt teha.. Ja nüüd tuli see iseenesest – lamad seal täiesti selge peaga ja su kopsud lihtsalt ei alusta sissehingamist. Teatavasti kui hinge kinni HOIDA, siis mingi hetk läheb pea uimaseks ja võib teadvusegi kaotada. Aga mul on jumala selge olemine, lihtsalt ei hinga… Mõtlesin isegi, et peaks kellegi aega võtma kutsuma teinekord, et kaua see paus siis tegelikult on, vbl ainult tundub megapikk. Noh, aga meedikuna ma tean, et sissehingamise käivitab pigem mitte hapnikupuudus, vaid süsihappegaasi üleküllus veres. Ma tegin siis järelduse, et keharakkude gaasivahetus oli selle 30 minuti jooksul teadlikult, sügavalt, targasti hingates niivõrd efektiivne ja hea, et lihtsalt polnudki vaja nii sageli hingata enam. See on muide tänapäeva inimeste probleem, et hingatakse väga pinnapealselt, mis lisaks istuvale asendile päädib sellega, et  gaasivahetus kehas ei ole piisav (pinnapealse hingamisega ei jõua kopsu piisavalt hapnikku ega anta ära piisavalt CO2, kopsude alumised osad jäävad sageli üldse ventileerimata) ning inimeste hingamisagedus on seetõttu tõusnud keskmiselt 20 korrani minutis (normiks peetakse 16 täiskasvanuil). Samas ka pidev liigasügav hingamine ei ole vajalik, see võib põhjustada peapööritust ja uimasust (nö värkse õhu ehk hapniku"mürgitus"). Aga jah, taaskord üks meeliülendav kogemus, et jälle üks asi juures, milles ma JUBA arenenud olen – ma oskan nüüd efektiivselt hingata.

Ma pean kordama, et kogu see teekond siin fitlapis on mulle andnud ühe väga olulise õppetunni – ära kunagi asu asjade kallale eelarvamusega, isegi kui sul need olemas on, sest sa võtad nii endalt võimaluse midagi meeldivat avastada ja kogeda. Selle hingmisega on sama lugu: no eks ma ikka olen mõelnud ka muigega, et no mida värki, mis pagana "breath into your great toe" vms. Halloo, ma tunnen anatoomait küll, kopsudest kaugemale õhk ei jõua 😛 Aga vaat ei hakanud isegi mitte mõttes targutama, vaid hoopis mõtlesin, e t no ma proovin siis sabakondini või  parema varbani "hingata", sest kust seda nalja ikka saab, kui ise ei tee, eksole. Sulged silmad ja tegelikkuses lihtsalt jälgid oma keha hingamisel: algul laieneb rindkere, siis kõhuõõs, siis mõtledki juba sinna parema varba peale ja lihtsalt tunnetad, et mis su kehas sel sügava hingamise momendil suure varba ja kopsude vahel toimub: mida sa tunned, kas kuskil on pinge, kas õnnestub kõik lõdvestdada alates rindkerest kuni varbaotsani jnejne. No jumala huvitav kogemus ja kui palju see su keha kohta õpetab… Nii et kui sa oled väga kahe jalaga maa peal inimene (mina õnneks või vahel ka kahjuks pole, vbl mul on sellevõrra lihtsam olnud joogasse sisse eladagi), ära sellistest mittemaistest asjadest jooga juures end üldse segada lase, tõlgenda asju endale sobivalt ja lihtsalt hinga (pealaest jalatallani).

Igatahes teen ma nüüd päevas mitu korda teadlikke sügava hingamise pause, ma teen seda enamasti püsti asendis, see võimaldab mul ka end mõnusalt sirutada. Kui võimalik, viin ka käed üles ja venitan end pikaks-pikaks. Kui pole võimalik, siis toimib edukalt ka lihtsalt pikem sisse-ja väljahingamine 3-5 korda ja juba on mõnusalt värske (ja rahustav) tunne. Aga istudes mõjub ka hästi. Üleüldse ma jälgin nüüd sagedamini, et kuidas ka hingan (et ikka piisava sügavusega isegi siis, kui ma ei tee sügavat sissehinagmist). Jälgige ka oma hingamist vahel!

Ja no ausalt, üks postitus tuleb veel. See kõige magusam – selle jätan viimaseks. Alapealkiri võiks olla "Miks kõigi spordialade inimesed peaksid/võiksid ka joogat teha" 🙂

Elu on lill!



Kui artikkel meeldis, siis palun jaga seda!

ALUSTA TOITUMISKAVA KASUTAMIST KOHE!


Fitlap toitumiskava aitab saleneda ja saavutada unistuste vormi. Saad ka edaspidi süüa tavalisi, kiiresti valmivaid ja maitsvaid toite.

Vali periood

Vali maksemeetod