Kaua eemalt piielnuna ja kõrvalt õe tubli tulemust jälginuna tegin lõpuks kolmekuningapäeval oma ammu registreeritud konto aktiivseks, põhimõtteliselt kingituseks endale mitme isikliku tähtpäeva tähistamise puhul või nii :) Juba tehes teadsin, et kohe täie rauaga tegutsema ei suuda hakata, enne oli vaja need omad tähtpäevade tähistamised ära teha ja kaks aastaalguse pidu tahtsid veel pidamist ja... aga teemasse suladumiseks tahtsin hakata vaikselt asja uurima ja sellesse ka sisse elama, pealegi tundsin sellel hetkel, et kui ma ei tee seda nüüd, siis ma ei tee seda kunagi... Sellele vaiksele algusele vaatamata jõudsin ikka täitsa närvi minna, et ma ei saa aru ja ei leia siit lehelt olulist infot ja ei saa hakkama ja-mida-iganes-veel-pseudomuret... Õde siis rahustas ja natuke suunas ka, et mida ja kuidas parem oleks teha, aga kuna tema Soomes ja mina siin, siis üsna põgus see oli, samas tean, et saan tema poole alati oma muredega pöörduda. Tema -20 kg on igatahes väga julgustav ja ka muidu kogu programmi kiitmine ning täielik rahulolek sellega.

Täna on siis lõpuks esimene päev, kus püüan olla täiesti kavas. Eks mu päevik on enne seda täitsa punane, sest piisas ju vahuveinist  ja natuke suuremast tükist lihast peolauas, kui kava ei ole enam 100% täidetud ja kõik värvubki punaseks. Ei oska ju neid kaloreid veel nii sättida eelnevate söögikordadega, et õhtuseks peoks jääks üle "vabu vahendeid", tegelikult ei olegi veel aru saanud, kas sellised vangerdamised on selle programmiga võimalikud. Kuna seda mahavõtmise materjali ikka jagub, siis on praegu päris põnev kui kaua läheb veel, et mingid tulemused tegelikult ka ilmnema hakkaksid. 

Kohe alguses suutsin oma 50+ eluaasta juures ka lollusega hakkama saada, nimelt keetsin oma meeltesegaduses natukese tatra asemel terve kotitäie ära ja nüüd on meil tatra-nädal nii minul, mehel kui lemmikloomadel ning minul hea kogemus, et asjad tuleb läbi mõelda, mitte hakata paterdades tegutsema.

Üks väike soov on mul küll... Tundub, et peamiselt blogivad siin noored ja tublid tegijad oma muredest ja rõõmudest, trennidest ja muust elust, ilmselt nii mõnelgi neist pole vaja kaotada 20-30 kilo ja ainevahetus on ikka nagu noorelt inimesel olema peab... Kuidas küll saada teada küpses keskeas ja vanemate kehaliselt mitte väga aktiivsete inimeste muredes-rõõmudest-edulugudest-kogemustest-soovitustest jne-jne? Iga inimene on kindlasti individuaalne, aga midagi võiks sobida ikka :)