Lumi pole veel läinud.Mis minemisest siin rääkida kui seda nagu kotist järjest juurde kallab.Ametlikult algas täna kevad.Kuid keegi unustas talvele vist selle sõnumi edastada.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kuid siiski palub kevad luba siseneda sinu südamesse ning ilma eelnenud talveta poleks see pooltki nii nauditav.

Paranenud raskest haigusest või ületanud mõne ületamatuna tundunud takistuse oma teel oled kindlasti tuttav selle õnnistatud tundega mis sind peale seda valdab.Tunne mis paneb sind ilma silmaga nähtava põhjuseta naeratama.

See on just seesama mida loodus praegu kogeb.Maapind on alles külm.Jalge all lirtsub lumi ja pori.Aga kui rõõmsameelne,kutsuv ja õrn kõik siiski on.Õhk on nii karge ja läbipaistev,et tundub,kui ronida kuhugi kõrgemale,näed sa tervet universumit.

Päike särab mänguliselt.Tema kiired suplevad mahedas kevadõhus koos säutsuvate varblastega.

Jõed on juba ärganud ning valmis varsti möirates tormama.

Puud on veel paljad ja raagus kuid juba elus ning hingavad.

Kevad on palju rohkem kui lihtsalt aastaaja vahetus.See on hinge uuestisünd.Tunned kuidas sa hakkad sisemiselt õitsema juba ammu enne seda kui ilmuvad esimesed õied looduses.

Kevadõhk on tulvil lubadusi.Märtsituuled on nagu hommikune haigutus ärkvale maale.

Kevadpalavik.See on see mis mind igal kevadel tabab.Ja kui see tuleb,siis ma igatsen....Oh kuidas ma igatsen ise teadmata täpselt mida...Aga see tabamatu igatsus teeb peaaegu,et valu....Selline magusvalus igatsus on hinges.

Ja et pisutki seda igatsust leevendada ning kevade algust tähistada peab endale midagi patuselt head lubama.

Kõik naised armastavad väidetavalt šokolaadi.Klišee või reaalsus? Minu jaoks reaalsus.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Šokolaaditahvel: "Söö mind,söö mind"

Mina: "Palun šokolaad!Ma püüan vormis püsida."

Ja täpselt nii see ongi.Ilma naljata.

Kuid et mitte pattu langeda on meil kavas õnneks olemas Šokolaadikreem kohupiimaga.

Kuna nüüd on kavas olemas selline suurepärane asendus nagu avokaado hapukoore vastu,siis kasutasin loomulikult selle ära,sest avokaadot kodus lihtsalt polnud.Nüansiks lisasin magustoidusse ka karamellimaitselist lahustuvat kohvi.Minu meelest on šokolaad ja kohv niinimetatud "match made in heaven".Ja see šokolaadikreem oli lõppkokkuvõttes nagu uks paradiisi.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ja et ikka saaks korraliku portsjoni puhast naudingut,siis vehkisin peaaegu kaks tundi zumbat teha.