Täitsa lõpp, kui mugavaks üks inimene võib ikka muutuda ja sellega seoses ennast ikka täiesti käest ära lasta. Õudne! Aga nüüd on sellel lõpp. Minu 1.jaanuarist sai küll 5-s veebruar, aga parem nüüd, kui mitte kunagi.

Olen siia varem ka piilunud ja tasuta proovipäevad ära kasutanud, aga polnud vist omas peas veel muutusteks valmis. Laisk on ju nii mugav olla. Aga tänaseks on esimene päev selja taga ning polnudki nii jube. Kuna laupäeval oli poodiminekuga kiire, siis klopsisin pühapäevase ja tänase menüü kiiruga kokku, süvenemata sellesse, et see, mis ma kokku keerasin, ei lase mind üldse köögist välja. Mees juba naeris, kui jälle kööki sibasin, et hakkan süüa tegema. Ja nii 4 korda järjest. Õnneks oli mul niipalju oidu peas, et varusin tooraineid rohkem ja lapsed said ka süüa. Muidu oleks pidanud neile ka veel eraldi midagi tegema ja polekski köögist välja saanud.
Nüüd olen muidugi juba targem, et igasugu asju saab asendada ja ei ole vaja korraga omale 4 sorti hakkliha koju vedada jne...

Asi, mille üle ma eriti uhke olen, on see, et sain mehe ka endaga kampa. Ilma erilise veenmiseta oli nõus fitlapitamisele kuuajalise katseaja andma ning kõike kaasa tegema, mis ma teha käsin. Isegi selle vastu ei torisenud, kui õhtusöögiks oli kanakintsuliha ja ahjuplaaditäis porgandeid. Ma ei tea, mis neil meestel nende porganditega on, aga ma olin veendunud, et ta neid ei söö. Samas sool ja oliivõli ja tüümian tegid vist oma tööd hästi, sest kõik porgandid vitsutas mees ilma pikema mokakobinata ära. Tubli poiss :)

Eks ma muidugi pean ise ka tubli olema, et teda ree peal hoida ning kogu köögi- ja söögimajanduse enda õlule võtma, aga pole hullu. Saan hakkama!

Mis trenni puutub, siis peale jalutamise ja argliku võimlemise ma enda liigutamisse hetkel ei panusta, sest seljaga on lood üsna kehvad. Kunagised lapsepõlvelollused maksavad praegu kätte. Nimelt, mul trauma tagajärjel selgroo alaosa natuke sirgem, kui ta olema peaks ja kui ma selga ei hoia, siis aegajalt hakkab põrguvalu tegema. Õnneks mul on tubli massöör ja füsioterapeut, kes mind jälle liikuma aitab. Loodame parimat! Siiani olen alati liikuma end saanud ja peab ka seekord saama. Siis saan paremini trennile ka pühenduda, aga praegu ei saa hommikul õieti sokkegi jalga, mis trennist siin veel rääkida...

Aga tänasega algas siis teine päev ja eks homme oskan rohkem muljetada, kuidas läks :)