Pühapäev sai seekord veedetud Saku Suurhallis, kus toimus MyFitness spordiklubi korraldatud Nike Training Day. See oli minu jaoks esimene kord sellisel üritusel osalemisel. Ausalt öeldes läksin sinna eelarvamustega, kuigi proovisin seda mitte teha. Uskusin, et kindlasti tulevad kõik suured sportlased ja fitnessgurud sinna kohale, et mis mina oma suurte pehmete kumerustega seal ikka võdisen. Õnneks kõik minu eelarvamused kadusid kus see ja teine, kui olin reaalselt kohale jõudnud, sest juba alguses ringi vaadates sain kohe aru, et ei ole ma must lammas valgete seas midagi (nagu olin algselt arvanud). Oli väga erineva kehakujuga, erinevates suurustes ja vanustes inimesi, seega väga tore on tõdeda, kui paljud julgesid ja vaevusid pühapäeval kohale tulema.

Minu teine suur kahtlus oli selle ürituse osas see, et kõik päevakavas olnud treeningud on ju rühmatreeningud. Ma pole õigupoolest kunagi rühmatreeninguteusku olnud. Trennis käia mulle meeldib ja jõusaalis proovin käia ikka regulaarselt mitu korda nädalas, nii kuidas ajaliselt võimalik seda organiseerida, aga mulle just meeldibki pigem omaette nokitsemine. Jõusaali jaoks on kava olemas ja enamasti lähen ja pusin sellega. Rühmatreeninguid olen ka natuke kunagi proovinud, aga toona see minus erilisi positiivseid emotsioone ei tekitanud. Küll oli mul võrreldes teistega koordinatsiooniga probleeme, teised keerasid end vasakule, mina paremale ja vastupidi. Pigem mäletan seda enda peas valitsevat segadust treeningu jooksul, et mis ma nüüd tegema pean ja kuidas see täpselt käib. Asjale ei aidanud kaasa ka fakt, et igast suunast vaatasid vastu peeglid, kust paistab enese kohmakus veel eriti ilmekalt välja. Niiet seoses rühmatrennidega oli varasemastest kogemustest palju pseudohirme tekkinud.

Õnneks ka need hirmud said kiirelt ja ilma suurema vaevata ületatud. Nii et igal juhul soovitan sarnaseid treeningüritusi, kes on ka kahelnud, et kas minna või mitte. Kuna mina rühmatreeningutemaailmast väga palju ei tea, siis minu jaoks oli kõik uus ja huvitav. Tegin kaasa kolm treeningut. Alustasin päeva kohe hoogsalt tantsutrennis. Ütleme ausalt, et ega koordinatsioon ja tantsuoskused vahepeal iseenesest paranenud ei ole, aga nii suures hulgas inimeste seas oli päris palju neid, kes ka asju omamoodi tegid, seega ei tundunud see enda jaoks jube piinliku või imelikuna. Treenerid lõid oma positiivse ja energilise olekuga ka väga lõbusa keskkonna. Teise treeninguna osalesin Zumbas, mis on ka omamoodi tantsutreening. Ilmselt on siin Fitlapis inimesi, kes selle kohta oskaks rohkem infot jagada kui mina hetkel. :) Minu jaoks, kes ma olin esimest korda Zumba trennis, oli see huvitav ja omamoodi kogemus. Treenerid ka muudkui meie lohutuseks korrutasid pidevalt, et "kõik on õige mis sa teed", sest tegelikult sammud olid päris tempokad ja keerulised. Kolmandaks tahtsin proovida ära spinningu trenni. Registreerisin ennast ka sellisele treeningule, mis oligi mõeldud rasvapõletuseks, nii et igati kasulik. Jällegi jäi väga positiivne mulje. Pärast trenni oli küll selline tunne, et tahan veel!!! Spinning oli küll tempokas ja higi voolas nagu oleks rattaga saunas, kuid samas jõudsin kõik kaasa teha (mis mind ennast üllatas) ja trenni lõppedes oli energiat pigem rohkem juurde tulnud, kui päeva alguses.

Seega nüüd pean täitsa uurima ja planeerima, kas asukoha poolest ja ajaliselt ja maksumuse poolest leian spordiklubi, mille saaksin enda praeguse oma vastu vahetada, et rühmatreeningutes aeg-ajalt käia. Käin ise hetkel Zelluloosi spordiklubis. Meeldib, et see on selline mõnus väike ja kuna minu töökoht asub spordiklubist praktiliselt teisel pool teed, siis ei pea oma marsruudis mingeid erilisi lisatiire tegema, et näiteks hommikul enne tööd trennis käia. Õnneks MyFitnessi spordiklubisid on ka kesklinnas mitu tükki ja Reval on kodule päris lähedal, seega täitsa kaalun seda varianti, et kas või võrdluseks järgnevad paar kuud proovida ja vaadata rühmatreeninguid, et kas see entusiasm püsib või poen tagasi jõusaali.