Alustaks kohe sellest, et mina olengi see väike pahandusetegija, kes eile paar patust pilti meie FB gruppi postitas, mis ajendas sinna veel umes 10 teema tekkimist teemal, kas on õige patutoitudest pilte teha. Originaalpostitust pole mõtet otsima minna, sest ma kustutasin selle ise ära. Mitte nende palvete pärast see kustutada, vaid kuna seal läks lõpuks selliseks õiendamiseks ja kisklemiseks, et tundus asi käest ära minevat. Siis nad ilmselt jätkasid teistes teemades, aga neid ma enam pole viitsinud lugeda. Tegelikult ma ise olen mingi aeg seal Fitlapi grupis mõistnud hukka isegi mitte patustamisest pildi postitamise, vaid lihtsalt tekstilse postituse stiilis "nänänä, ma käisin mäkis, te sööge oma lahjat lurri edasi". Nii et mingis mõttes silmakirjalik ise patustamisest pilte sinna postitada. Enamasti oli tegu tühjade paberite ja pudelitega, aga ikkagi. Eks ma kustutasingi postituse lõpuks vist sellepärast ära, et ma sain aru, et kuigi ahvatlused jälitavad meid igal pool, siis üritades ise parajasti korralikku joont hoida, siis sellised postitused häirivad. Kui seda teeb teine kaalujälgija, siis tekib tunne, et miks tema võib ja mina ei või. Siis tekib tunne, et äkki ta käib mäkis, sest kaal langeb nii hästi, et saab seda endale lubada. Ma ei tea, kui loogiline see mõttekäik on, aga umbes midagi sellist võib need inimesed niimoodi tagajalgele ajada küll.

Ja nüüd jõuamegi sinna, et mind ajas kõrvaltvaatajana väga naerma see, kuidas siis, kui ma esimese pildiga tundusin ilgeid süümekaid tundvat (tegelt ei tundnud midagi), olid inimesed suht toetavad, et "noh, juhtub ikka", siis kolmanda pildi puhul ei olnud asi enam nende jaoks naljakas, saadi aru, et ega ma väga ei põe oma patustamist ja mind lüüdi pikema jututa risti. Veel naljakamad olid mõned, kes üritasid mõistvad olla. Üks väitis, et äkki see on appikarje. Püha jumal, anna kannatust. :D Jah, mul on nii raske sellest Hesburgerist iga päev mööda sõita ja kiusatusele vastu panna, et andke abi. Mul on burgerisõltuvus, aidake :DDDDD. Tegelikult on ju see, et kui ma lubasin juba endale, et ma alla saja jõudes lähen söön üle 4 kuu (!) oma lemmikburksi, siis ilmselt see realiseerub pigem varem kui hiljem. Lõppude lõpuks oli mul selline käega löömise päev, aga ainult päev. Ma teadsin nii hessi minnes kui ka pärast veini juues kui ka pärast statist hot dogi ostes, et järgmine päev läheb see kava järgimine edasi. No ok, kui on pohmell, siis ilmselt ülejärgmisel :D

Ma tõsiselt ei saa siiski aru nendest inimestest seal grupis, kes kujutavad ette, et Hesburgeri külastamine võrdub kopli säästuka juures enda süstimisega. Ma arvan, et seni, kuni seal hessis ei käida iga päev söömas, on kõik jumala normaalne. Isegi iga päev hessis söömine ei ole mingi surmapatt. Üks kord vaatasin saadet mehest, kes sõi iga päev ainult rasvast pitsat ja ta elas ja oli täiesti normaalses kaalus. Väidetavalt, kuna ta liikus palju. Ma arvan, et lihtsalt head geenid. Ma tean, et paljud saavad nüüd südamerabanduse, aga ülekaaluline olla on ka täiesti normaalne (me ei räägi siin KMI-st 40+). Ma usun, et need kaagutajad seal grupis pole tegelikult suures ülekaalus inimesed, vaid enamasti naised, kelle arusaam nende kehast ja kaalust on täiesti väärastunud, kes arvavad, et nad on 165 cm juures 60 kilo kaaludes ilgelt paksud ja kelle jaoks üks normaalne naine kaalub ikka 50 kilo. Ja ma võiks iga jumala päev teha postituse sellest, kui haige selline mõttemaailm on, aga ma ei viitsi. Ärge te ka siis viitsige õiendada, et ma kord-paar korda kuus rihma lõdvaks lasen nii, et mul pole süümekaraasu ka mitte. Ma just nägin eile kursaõde, kes on oma kaalu langetanud KMI-le 18,5 ja kuigi mõne jaoks on see eluunistus, siis minu arvates nägi ta välja nälginud ja mitte kuskilt otsast see, mida mina tahaks olla.

Ma tean, et mõnda huvitab nüüd jubedalt, et mis see kaal siis näitab. Hetkel, kui on juba päeva jooksul söödud, näitab 1,4 kilo minu ametlikust kaalust rohkem ja ma ei arva, et see mingi katastroof nüüd oleks. Ühe nädala võimalikku langetust kaotan kindlasti, aga mis siis, karavan liigub ikka edasi. Võtsin küll kaalulangetuse tee ette, aga ega elu sellest elamata ei saa jääda.