September 2015

Mul on hea meel tõdeda, et vahepealne 3 nädalat ühe numbri peal istumist on asendunud jälle normaalse motiveeriva allasuunas liikumisega. Nimelt langes kaalunumber möödunud nädalaga tervelt 1,3 kg võrra, mis on minu tavapäraste poolekiloste langemiste kõrval väga järsk langus. Ja seda vaatamata juba eelmises postituses mainitud punasele päevale ja lisaks laupäeval kogemata tehtud patustamisele. Nimelt käisime emaga Kalamaja päevadel ja siis oli vaja osta ikka endale üks vanakooli vahvel ja siis tegi seal üks mammi jube häid paneeringus kilusid. Kusjuures kilud läksid otse pärast vahvlit, mitte vastupidi :D Olin küll natuke õnnetu asjade käigu üle, sest tahtsin ju nädalalõpuni ilusti roheline olla, aga mis teha, panin ametliku patukana kirja ja kaalu see ei mõjutanud. Kaal oli kogu nädala väga hea poiss. :) 1,3 kilo nädalaga...see on pms see, mis ma kahe esimese mai nädalaga kokku sain. Selle kiire languse juures teeb rõõmsaks ka see, et eelmine prognoosigraafik pakkus, et 22. mail võiksin ma kaaluda 97,0 kilo. Kuigi ma olin millalgi üle-eelmine nädal täiesti kindel, et mul jääb eesmärgist vähemalt kilo puudu ja tühistasin frustratsioonist graafiku ära ja panin uue eesmärgi paika, siis jäi mul selle saavutamisest ainult 300 grammi puudu. Nii et peab endasse ja oma organismi ja Fitlapi süsteemi rohkem usku olema :)

Lisaks ma möödusin nädala jooksul ka ühest tähtsast verstapostist. Numbrist 98,0, mis vaatas mulle kaalult vastu septembris 2015, kui perearst sundis mind kaalule astuma. Viimane kord u 9 kuud tagasi oli number 5-6 ühikut väiksem, seega ma olin natuke ehmunud nähes, et liginen juba 100-le. See ehmatas mind ikka nii korralikult ära, et läksin poodi lõhet ja riisi ostma :D Selline oli minu tollane arusaam tervislikust toitumisest :D . Natuke aega üritasin oma kaalu jälgida söömist piirates, aga kuna süsteemi polnud, siis ei langenud suurt midagi. Lõpuks ma hakkasin söögiisu tõstvaid tablette sööma and the rest is history. Ajalugu, mis tänaseks on nullitud ja nüüd on vaja veel aastajagu kaalutõusu tagasi teha ja siis veel natuke.

Kalamaja päevad olid selles mõttes toredad, et selleks aastaks oli asi juba palju laiamõõtmelisema ilme saanud. Kui 2014 ei toimunud suurt midagi ja sai väisatud hooovikohvikuid ning niisama kalamaja atmosfääri nauditud, siis seekord hoovikohvikutesse ei jõudnudki, sest oli vaja Telliskivi loomelinnakut avastada (mingil imelikul põhjusel sattusin sinna alles esimest korda, aga sai ära nähtud see hipsterite kultuurimeka), kirbuturgu kammida ja noh..muidugi süüa :D . Kirbukaga oli see tore asi, et inimesed müüsid seal täielikku pahna, aga kui leidsid midagi ilusat ja hinda küsisid, siis küsiti iga asja eest 20 euri. Ühe ilusa hõbesõrmuse ma sealt küll skoorisin, aga päikseprillide eest ma küll nii palju välja käia ei raatsinud. Need olid vist mingid firmakad, mis näitabki, et kui ei hooli firmamärgist (ei suuda neid tuvastada), siis ei taha ka seda raha välja käia :D

Aa ja mõne maasikaga sai ka patustatud eelmine nädal. Ma tean, see kaal näitab mulle varsti "F*** You" ja see kõik maksab mulle valusalt kätte :D , aga mis teha.