OOhhhh, see paganama nädalavahetus jälle, kõik ära rikkunud. Tean et olen ise saamatu ja ei saa ei öelda mitte millelegi, mis hea ja maitsev. Eelmine nädalavahetus oli selline enam vähem.

Laupäeval oli sinna vanamemmedega suguvõsakokkutulek, kuhu siis igaüks pidi midagi kaasa võtma. No ja seda head ja paremat ikka oli seal ja kuna teadsin , et seal ei saa ilma söömata, siis panin selle päeva teadlikult patutoidukorraks. Aga nagu oleks sellest piisanud. Siis tuli saunaõhtu ja siis oli vaja ju ka midagi nokkida ja siis nii see laupäev mul vett vedama läks.

Pühapäeva hommik kenasti kavas. Aga siis oli vaja linna minna ja mamma oli meile kaasa küpsetanud õunakooki. Istusime siis õe juures ja ikka rändas suhu mõni koogitükk ka. Ja kuna me jõudsime linnast nii hilja tagasi siis tegin kiirkorras praemakaroni. Ja õhtu läks veel laupäevaste jääkide häviatmisele ja nii läks ka see pühapäev takkapihta. tegin küll nats tööd ikka ka, aga ega see puuladumine ikka pekki põleta.

Sellest nädalast oleme täiesti koolilainel juba. Mees läks kooli ja nüüd on seda majandamist ikka päris palju kuna igal päeval ta enam koju ei jõua ja lähevad meil need asjad siin keeruliseks.

Täna juba tulebki eraldi minna koju, ehk siis bussiga. Saab noormees ka nats jala käia. Muidu veetakse koguaeg autoga ja lootus vast täna saada sammud täis mida ikka väga ammu pole saanud. Mõjub hästi kuna pühapäeval juba see 10km kõndimine ja ma ennm harjutustiiru tegema ei jõua, niiet tuleb vanarasvaga teha ja püda ikka mitte viimaseks jääda.

Tahaks ikka tänasest ennast reele saada, näis kuidas see mul õnnestub, aga peab saama. Muidu juhtub et ma ei saagi ja kui tahan veel trenni minna ennast näitama, siis tule ikka seda polstrit vähemkas saada ja ehk siis ikka hakkavad need kilod ka kaduma, kui saab uuesti kõhu trimmi ja välja nägemine paremaks läheb. Ja kui ikka see kaal hakkab ilusaid numbreid näitama, siis tuleb mott ka tagasi, tean seda. Niiet tuleb kõigepealt sarvist haarata ja siis läheb juba kergemaks. 

Et siis uuel nädalal uue hooga