Halan ka siis jälle. No ikka raske alada koos emaga, kes armastab küpsetada. Meil saanud kombeks tähistada nimepäevasid, siis eile oli mehel nimepäev ja ema oli siis küpsetanud õunakooki. No ei suutnud ma sellest loobuda ja hommikul oli tulmus kaalu, küll õnneks ainult 200grammi plussis. Aga siiski, rikkus plaani. Peale kokki läksin ja ladusin natuke õues puid (no neid mul ikka veel jätkub, peale suuri talgusid). See ei ole küll suurem asi liigutamine, pigem loominguline töö. Aga õues vähemalt ja nats liikumist ikka. Õhtuks tegin hüpper-supper mõnusaid juustuküpsiseid üle pika aja, no need ikka nii nämmad. Tegin teadlikult kohe 2 portsu, et saab täna ka veel maiustada. Õhtul ilusti kavas tagasi.

Täna on ülepika aja taas koosolku päev ja tõenäoliselt peale söögitegemise ma täna õhtul kodus midagi teha ei jõua. Aga vähemalt vedas ilmaga ja ma sain oma lõunase kõnnitiiru tehtud ja nüüd kohe parem olla. Hakkab ju vaikselt järgmine pühapäev paistma, kus vaja ju tervelt 10 km kõndida.  Harjutada pole saanud, niiet tuleb vist suht külmalt minna, võib olla jõuan minna ühe korra ringile, eks paistab.

Järgnev aasta kaob kiiresti käöest, kuna tegemist ja planeerimisi on palju. Tuleb palju ise teha, kuna mees vist ei veeda sellel aastal nädalasees palju aega kodus, loodna küll et kõik loksub paika ja siis saame palju koos olla. AGa olen uhke ta üle, et võttis siiski koolitee jalgealla. Õnneks on sellel aastal veel poiss lasteias, siis on temaga rahulik. Aga viimane aasta lasteaeda siis sellel aastal. hakkab meil see tittede aeg mööda saama, kõik koolis. Ohh natuke kardan seda aega, sest neiust ei taha kudiagi seda suurt õde saada. Aga loodan et aasta kasvatab teda ja kõik loksub paika.

Ühesõnaga sügisega tuleb palju uut meile perre lisaks ja kõik peab paika loksuma, aga me saame hakakma, oleme hullemate olukordadega hakkama saanud, saame nüüd ka. 

Ehk siis meil ka kõik uus on septembri kuus. Eks ikka jooksvalty uudistest edasi.

Aga eks siis ikka jaksu meile ja kaal peab ikka kukkuma.