Mõnusssss

Ilm on lihtsalt fantastiline tahakski ainult õues olla. Eile sai küll väga vähe olla.

Neiul oli iseleiutatud nimepäev. iseleiutatud, kuna täpselt sellele nimele pole nimepäeva, siis võtsime pooliku nime. Kuna teistel kõigil on nimepäev ja temal pole. Ja siis ta tuli linna ja viisin ta kinno. Ja siis ma kondasin sellel ajal mujal ringi. käisime muidugi ka natuke poodides ja küll on ikka nende tibidega raske poes käia. Küll üht ja teist ja kolmandat asja vaja :)

Endal oli ka kõht hirmus tühi. Juba mõtted liikusid patu peale, aga mees ütles konkreetselt kodujuust karjalapirukaga. ja seda ma ka siis otsima läksin ja õnneks oli täitsa olemas. Sõin ära ja mulle täitsa meeldib see variant, et ma saan ka poest kohe valmis koguse osta. Muidugi eeldusel kui tead om akogust või kogus klapib pakendiga.

Õhtul väike tiir õues ka tehtud. Kõik hakkab vaikselt rohetama. mees juba naerab, et näe vaja hakata vaikselt muru niitma. Aga ega see aeg enam kaugel pole. Jama muidugi see, et lubab ju uuest nädalast külmaks minna ja seda ma küll ei taha. Lastel ka juba sooja maitse suus ja hakka jälle neid paksult riidesse toppima, no ei taha enam.

Täna siis selle hooaja viimane trennikuu. Suveks puhkusele. Suvel tuleb niisama liikuda ja ratas välja ajada. Ei tea veel üldse mis see suvi toob. Praegu on mõned üritused paika pandud, tuleb minna toitlustama tanstuja laulupeole, lastelaager, kus tuleb siis oma viimane Naiskodukaitse baaskursus teha. Siis on põhikurrsused tehtud ja elu kläheb natuke rahulikumkas või vastupidi just kiiremaks, et hakata tegelema, muude asjadega. Tahaks sellel aastal ikka juba mõnele päris sõjavärgile ka jõuda :)

Preagu tuleb igatahes tiks peale ja mõtlen, et mis edasi. Tahaks juba õue värske õhu kätte. Linnulaulu ja päikesepaistet saama. Suvel tuleks töötegemine ära keelata või kontorid õue kolida, et saaks päikest ja tööd teha ühe korraga. Pole ju nii väga palju palutud. Ja inimesed oleksid vähem stressis ja õnnelikum. Päike ju looduslik stressimaandaja.

Kaunist kevadet!