Nädal algas koduste toimetustega. Sai lõpuks ära istutatud tomatid kasvuhoonesse ja nüüd ootavad istutamist veel parikad ja kurk oleks vaja idanema panna, et saaks kasvama panna. sellel aastla hakkab vist saaki alles jõuludeks saama :) Aga need asjad vähemalt tehtud. Maasikad ootavad oma aega, näis millal nendeni.

Aga eile oli üks lihtsalt uskumatult väsitav ja pikk päev. Hommikuol siis lapsega koos kooli ja sealt edasi klassiga matkale. Planeeritud oli umbes 4km-ne rännak. Lapsed pidasid vapralt vastu ja tempo oli rahuli, et sain lonkida seal rivi lõpus. Ilm oli ilus, aga väga tuuline hommikul. Hiljem läks natuke soemaks, mida lõunapoole kell liikus. Lõpp-punkt oli meil järve ääres. Seal oli siis lastele tehtud aarete jaht. Mis neile väga meeldis ja minu tütre võistkond võitis ja leidsid suure kirstu ehk aarde. See oli siis täis mullitajaid, joonlaud ja õhupalle. niiet igaüks sai endale sealt ühe välja valida. Siis said lapsed ise edasi toimetada, minu ja teise ema ülesandeks oli siis lastele grillvorstid valmis teha. Kaasas oli meil ka üks vahva ise, kes siis vabal hetkel lanti loopis ja tulemuseks oli kena havipurakas, mis ka kohe puhastati ja pannile pandi. Ja mõnusa grillitud haviprae sai vorstidele kõrvale süüa. Kui kõigil kõhud täis olid, said ka lapsed minna paadiga sõitma, ehk siis kalamehest isa viis lapsed sõitma. 

Kui matkapäev läbi sai, võtsin teise lapse alsteaiast ja suundusime lastega jala koju. Pidin veel pärats linna tagasi minema, et bussile minna. Kodus sai korraks silm kinni lastud, et õhtuni vastu pidada. tasus ära, kuna õhtu tõotas pikk tulla. Pärats siis liikusime neiuga bussijaama tagasi ja tulemuseks õhtul oli pulsikellal üle 16000 sammu. Mis ikka päris hea. pole ammu nii palju kõndinud. Aga ilm oli ilus ja mis siis viga jalutada.

Nüüd ei teagi millal veel sellise sportliku nädala ette võtta saab. Rohimine ju samme ei too. Jalgratta välja ajamiseks pole ka veel mahti, aga küll see aeg ka tuleb. laps juba küsib, et millal me sõitma lähme. Eks peab aja leidma.