Eile rääkisin lastest ja siis jäi silma kellegi blogi, kes hädas oma mehag, et ei söö midagi. See kohe tekitas tahtmise kirjutada.

Kui ma leidsin selle kaalulangetuse mooduse, küll alguses kaalust alla programii nime all, ja hiljem siis juba filapi-na. Hakksin kohe ka mehele samu sööke tegema, mis algul kui ise pidi toidud kokku panema, meil nii hästi ei õnnestunud ja menüü oli ikka väga ühekülgne. Kui aga tuli fitlap kogu omas hiilguses ja maitsvate retseptidega, hakkasin ma ikka aina tihedamini mehelt kiita saama. Et nädala menüüd on läinud palju mitmekesisemaks ja maitsvamaks, kui varem. Ja ootas aga uusi päevi aj uusi toite. Algul ma hakkasin lihtsavamaid toite katsetama ja kuijunesid omad lemmikud, et menüü ei läheks väga keeruliseks. Aga vahest proovin jälle uusi asju oma menüüsse kaasata.

Aga hakksin rääkima oma mehe toitumisest, siis õnneks ei ole ta väga pirtsakas ja ma olen supper tänulik selle eest. Ma ei kujutaks ette seda toidutegemist kui peaksin talle pidevalt eraldi veel süüa tegema. Ma niigi veedan ikka palju köögis, et teha valmis söök järgmiseks lõunaks ja siis veel hilisõhtune. Talvele pole see midagi ja siis ma ka ikka vahest katsetan uusi asju, aga suvel keeruline, kui oleks vaja õues ka ühtteist teha.

Kui ma fitlapiga alustasin siis olin ma tööl toitlustuses ja see oli ikka hirmus keeruline, sundida ennast pliidi taha, kui sa old seda terve päeva teinud ja igasugusest toidulõhanst tüdinud. Nüüd aga teen hea meelega ja eriti kui veel ka tulemused näha on. Ja mees rahul ja õnnelikum koos minuga.

Mäletan seda kui me koos elama hakkasime ja talle igapäev võileibu tööle kaasa tegin. uskumatu ikka kuidas me toitunud oleme ja siis hakkasin sooja toitu tegema, aga ainult makaroni :) eks sealt need ülekaalud tulnud ongi ja tuksi keeratud tervis. Nüüd ikka vaatad päris pikalt enem poes asjadele vastu kui korvi pistad, kuigi me sööme ka praegu palju pastat, aga siiski tervislikumat ja mitmekesisemalt kui varem.

Et ikka jätkuvalt tänu fitalpile ja meeskonnale, kes meil seda kõike teha aitab.