Täna oma olemisega jälle kuidagi ripakil. Jube väsimus peal, kõik kuhjub hunnikusse ja üks probleem ajab teist taga. vahest on selline tunne, et nüüd tahaks kõik välja lülitada ja lasta minna. Niipalju plaane on ripakil ja põhjus ikka teiste taga.

Eile veel mõtlesin, et issand aprilli lõpp ja mina käin alles talvemantliga, aga ikka jube külm on väljas. Millal ükskord juba läheb soojaks ja saaks hakata suve ootama. Kõik viitab suvele, lastel hakkab kool läbi saama, tulevad igasugu kevadpeod jne. Aga tunne ikka täitsa talvine. Ja sellest ka vist see jaks täitsa otsas. 

Lisaks enda muredele pead sa veel elama ka teiste muresid. 

Ühesõnaga on praegu pidevalt tunne, et miks minul ei võiks midagi lihtsalt minna ja tulla. Ei ikka ainult üks jama ajab teist taga. Teine tuleb ja kõik käib puusalt, tahaks ka ei, ei saa. 

Eks see pahn aitab ka sellele et jälle kaal seisab, kuna kuidagi ikka kipub miskit pahna ka suhu minema kui seda vaja ei ole ja eks see stress ja jama seda põhjustab. Siis muidugi on head töökaaslased kes veel tassivad šokolaade ja kommikarpe. Õnneks on mul niipalju jaksu et ma neid ei ava sest siis oleks need otsas. Kuigi need on mul lemmikud.

Aga mis mul veel meelde tuli oli see, et ma tegin nädalavahetusel seda palju kiidetud apelsini šarlotte torti. Appi kui hea see oli. Kõik söödi ära ja lakuti näpud ka veel puhtaks. Ainuke mis natuke kummaliseks jäi, et põhi oli natuke kuiv, kuidas seda veits mahlasemaks saaks. Seda peab järgmine kord mõtlema. Aga tõeliselt hea ja kindlasti teen veel ja pakun teistelegi.

Täna peab minema endale jälle kohupiima ostma ehk on veel müügil. Õhtul saab trenni ja loodan, et saan ikka selle kaaluga reele, et oleks vähemalt midagigi positiivset. palju pole enam jäänud, et saada sabast kinni seni kätte saadud madalaimast kaalust. 

Tuleks ometi see kevad ja saaks õue. Kuidagi õhtuti ei jõua sinna. Eile küll majandasin oma orhideedega ja siis oli päris hea, tegin ka paar õue tiiru ja oli mõnus.

Igatahes paremat homset mulle ja peab ju hakkama sujuma.