See on kolmas kord kui ostsin kolme kuu pikkuse kasutusaja, kuid esimene kord, millal olen kolmandasse Fitlapi päeva jõudnud :) Esimene kord liitusin, kui laps oli paari kuune (2016 lõpp) ja kaalu oli rasedusega juurde tiksunud oma 20kg ning oli soov ülekilodest lahti saada. Pean tunnistama, et alguses tundus kõik nii keeruline ja polnud aega korralikult süveneda. Loomulikult andsid oma panuse ka korralik magamatus. Tookord leidsin endale igapäevasesse menüüsse värvilise kana-nuudli supi. Nii, et midagigi head.

Pärast seda kui kasutusaeg oli läbi selgus, et lapsel on allergiad. Aga teadmata, mis allergiad ja imetava emana välistasin enda menüüst muna, nisujahu, piimatooted ja kindlasti veel midagi, mis ei meenu. Nii algasid mu päevad rohkem kui pool aastat tatrahelbepudruga, millele olid lisatud pirn ja kiivi (pärast seda aega ei ole ma seda kombot enam suutnud süüa) kõrval oli natuke musta kohvi. Lõuna ja õhtu koosnes tavaliselt, kas ahjulihast, kanast vms ja kõik sai ostetud toorainena poest ja ise valmistatud ning kõrval oli tatar, pruun riis või kartul. Ja, et natuke mahlasust ka oleks, siis köögivilju. Lisaks iga päev 2,5h vankriga jalutamist ja kaal langes korralikult. Mida vähemaks imetamist jäi ning sai tööle tagasi mindud, siis hakkas ka kaal kogunema. Liikumist enam polnud ja põhjust, miks enda toidulauda piirata ka nagu enam mitte. 

Teine kord sai liitutud selle aasta alguses kui tundus, et oleks õige aeg uuel aastal enda kogunenud kaaluga tegelema hakata. Öeldakse küll, et aastavahetusel antud lubadused ei toimi, kuid ma ei kartnud seda, sest olen jätnud suitsetamise maha nüüdseks 4,5 aastat tagasi täpselt 1. jaanuaril :) 
Aga tööl oli kiire ja kodus oli kiire ning ei jõudnudki väga retsepte vaatama ning veel vähem kavast kinni pidama. 

Samal ajal olen kogu aeg olnud FB-s Fitlapi lehekülje jälgija ning mind julgustas postitus, kus küsiti TOP5 tihedamini kasutuses olevaid toite. Need tundusid nii lihtsad ja tegelikult juba kodus ka kasutuses olevad, kuid ma ei ole kunagi koguseid jälginud.

Teine põhjus, miks nüüd alustasin oli see, et ma olin suutnud tekitada endale peas toitumishäire. Ehk mulle ei maitsenud enam ükski toit, sest ma teadsin, et need ei tee mulle head. Samuti ei olnud mul ideid, mida üldse süüa teha. Seega sõin ma viimasel hetkel kui kõht juba päris tühi mingit jama ja olin kurb. Ja lõpuks puhkuse algusega suutsin enda peas koondada mõtte: "Ma tahan toitu armasta ja ma tahan, et see teeks mulle head ja ma tahan osata teha oma perele kasulikku toitu!" 

Seega minu seekordne eesmärk on õppida sööki nautima ja armastama tehes sellega endale head :)