Tänane päev on põrgulik. Esiteks ärkasin kell neli öösel üles meeletu kõhuvaluga. Siis terve päev pole olnud söögi isu. Jätsin kaks söögi korda ära. Joostes oli tunne et ma suren esimese paari minuti jooksul ära. 

Hommikul ärkasin väga hilja kuna öösel olin pikalt valudega üleval. Ma kardan, et mu kõht valutan kuna ma olen viimasel ajal söönud rohkem kui tavaliselt ja liiga hilja söön ka veel. Pean järgmised päevad suppi sööma, või midagi muud kerget. Täna hommiku söögiks sõin viimases pannkoogid ära, või tegelikult oli juba lõuna.  Neljast sõin oma teise eine poolikult ära kuna kohe üldse ei tahtnud alla minna.  Tegin oma õhtu söögist pilti ka. Aga telefonist ei saa üles laadida.  Väga bugine on see telefoni äpp neil. Eks arenemisruumi peab ka olema :-( 

Täna sai selle aasta pikim jooks tehtud. Minu jaoks 5 kilomeetrit on väga suur saavutus, kuid selle aasta eesmärgiks võtan 10 kilomeetrit. Tahan see aasta meeldiva tulemusega läbida ehk siis alla tunnise ajaga pidevas jooksus. Ma veel ei ole otsustanud kas minna Tallinna Maratonile jooksma või Tartu Linnamaratonile. Et Tartu minna peab meest korralikult moosima, kuna kui sinna minna siis võiks ööbida ka seal juba ja üksi ma minna ei taha. Ta on küll jooksja meil mingil määral aga ta ei näe nendel üritustel mõtet eriti kui medalit ei saa. Rakveres jooksul käies siis kuulsin vingumist juba kaks nädalat ennem jooksu aga tulemusega oli rahul kuna sai medali, ta vahest mul nagu väike laps kes kommiga rahulikuks muutub. Aga eks ole näha mis saab. Sinnani veel aega on ja ees on mitu teist jooksu erinevates kohtades. 

Tänane päev on minu jaoks raske olnud igatepidi. Tunnen et see mao valu on mind ära kurnanud. Kui see veel mind edasi piinleb siis jätan mõneks ajaks ühe toidukorra vahele, et keha harjuks sellise söömis korraga. Enamasti ma sõin nii kuidas jumal juhatas ja ütleme nii et see jumal ei juhatanud hästi vahest jäid hommiku söögid vahele vahest jäid lõunad ka ja siis sai terve päeva jooksul pirukaif söödud ning õhtul mehega pugisid teleka ees. Nii et ma üldse ei imesta, et nii läinud on eelmine aasta. Aga uus aasta uued saavutused. Kui ma saan need esimesed kaks nädalat hakkama ilma kõrvale põigeteta siis edaspidi võiks minna libedamalt ja ehk suudan ka saavutada oma eesmärgid. 

Pokemoniga pole täna ka jalutada saanud ainult nii palju kui jooksnud olen nii palju sain kilomeetreid kirja.homme olen see eest produktiivsem ja teen tänase tagasi :-)