See konto on mul siin juba paar nädalat tiksunud ja olen selle aja jooksul paar korda vaid äpi avanud ning siis kiiresti kinni pannud. Niivõrd üle mõistuse käiv tundus see kõik, ei osanud mitte kuskilt alustada. Aga alustama peab, sest mu toitumine on pehmelt öeldes KO-HU-TAV, nii tervise kui rahakoti seisukohast.

Nii et eile õhtul võtsin ennast kokku ja panin paika kava, esialgu kuni reedeni. Täna tiir toidupoodi ja siin nad on - teoreetiliselt kahe inimese järgmise 10 toidukorra komponendid (kuivained ja osa muud kraami on kodus juba olemas). Raha läks selle peale kokku 29,90 (sealhulgas plokk Värskat, sest ainult kraanivett juua läheks pikapeale tüütuks).

 

Miks ma siin olen? - Nagu öeldud, eelkõige selleks, et toitumine korda saada, et mul oleks tervist ja jõudu tegeleda asjadega, mis mulle meeldivad. Ja selle läbi ka loodetavasti kaalu kaotada, sest olen taas jõudnud oma tõenäoliselt raskeima kaaluni, või vähemalt selle lähedale ja ületanud 70 kg piiri. Not good.

Ma tean täpselt, mis mind sellesse punkti toonud on aga olen olnud lihtsalt liiga laisk, et midagi ette võtta. Kuid ülekaal hakkab juba tegutsemist häirima ja sooja ilmaga tahaks kleiti või lühikesi pükse kanda nagu eelmine suvi, hetkel aga eriti nii tänavale minna ei tihkaks.

Aga kui ma tean, miks ülekilod tekkinud on, siis peaks ju olema lihtne neist vabaneda, ilma mingi programmita? Teoorias muidugi ongi, söö vähem kaloreid kui kulutad ja rasv sulab justkui võluväel. Paraku on krõpsupakk või külmutatud pizza lihtsam kui pliidi ees passimine, Hesburger jääb nii mugavalt tee peale, lõuna väljas on kiirem kui eelmisel päeval midagi valmis teha ja õlu või väike vein maitseb ka niiii hea... Aga kõik need valikud peegelduvad taljel (ja rahakotis).

Sotsiaalmeediat scrollides sattusin allpoololeva postituse peale, mis midagi kuskil ajukäärude vahel liikuma pani. Olen üks pööraselt laisk inimeseloom aga pean igati nõustuma, nii elada on RASKE. Raske on halvasti toituda, sest see tähendab igasuguseid erinevaid hädasid; raske on trenni mitte teha, sest siis kui tahaks või oleks vaja, pole lihtsalt mitte kuskilt jõudu ega võhma võtta; raske on kõike edasi lükata, otsuseid mitte langetada, tujudel ja isudel end juhtida lasta, sest ühel hetkel jõuab see kõik sulle järele ja siis on... raske.

Mulle ei meeldi süüa teha aga mulle ei meeldi ka paks olla, nii et pean valima selle "raske", mis mulle pikemas plaanis rohkem annab. Ehk: "Don't let the instant gratification monkey take the wheel!".

Kuna mu eesmärk ei ole kaotada 6 päevaga 26 kilo ja meetreid taljeümbermõõdust, vaid juurutada tervislikum ja vähem raiskav eluviis, siis pean lihtsalt iga päev natukene targemaid valikuid tegema. Samm-sammult. Ja kuna see programm "ampsab ära" ühe suure osa sellest, mis toiduvalmistamise minu jaoks ebameeldivaks muudab - pidev nuputamine, mida süüa teha, kuidas teha ja kas see lõpptulemusena ka tervislik ja täitev on - siis ülejäänu on juba käkitegu.