Olen Ülle, endine keka õps ja viimased 20 aastat maakonna tervisedendaja. Jajaa, selline amet on täiesti olemas! Korraldan oma maakonnas, Rapla maakonnas, ennetus ja edendustööd rahvatervise valdkonnas. Läks kantselliidiks. Lühidalt öeldes - tegelen tervise tähtsaks tegemisega. Väga põnev töö. Ja siin on oluline see, et oled ise üheks eeskujuks, kuivõrd olen ju valdkonna eeskõneleja. Kuna, nagu eespool sai nimetatud, olen endine kekaõps ja ka treener, mis tähendab, et ma olen sportlane, siis seda olen ma jätkuvalt. Kui nooremana tegin kergejõustikku ja võrkpalli, siis nüüd, viimased 10 aastat, mängin sulgpalli. Olen ka sulgpalliklubi Valge Hani juht ja mul on Raplas klubi, kus mängib 75 inimest sulgpalli (neist pooled lapsed ehk järelpõlv)! No ma ei lisa siia juurde, et meil on treeneriks Eesti esireket Raul Must. Aga kogemata sai seegi välja lobisetud nüüd.

Ühesõnaga - ma peaksin olema täiesti korras. Aga ei ole. Asi läks lappama aastal 2003, kui ostsin omale auto. Seda on teisedki kurtnud, süüdi on auto... Lisaks kõigele sündis mul ka 39 aastaselt viimane laps, aga tema küll milleski süüdi ei ole, juba teda ootama jäädes kaalusin 75 kilo. 2010 käisin paastulaagris (mis oli muidugi vapustav kogemus, aga rohkem ma selliseid vapustusi üle ei ela), 2012 saavutasin elu tipptaseme - 83,5 kilo, mille peale läksin jooksuga Rapla figuurisõprade ukse taha. Nelja kuuga võtsin maha 13 kilo ja osalesin ka Figuurisõprade võistlusel oma edulooga. No kõik tervisliku toitumise põhimõtted on selged, liikumist on (tegin eelmisel ja sel hooajal vähemalt 4 trenni nädalas, lisaks võistlused! Ja kui Sa tead, mida tähendab võistlussulgpall, siis võid aimata, et see pole mingi põrandal aelemine), aga kere ikka taga, nii et põlved ei pea vastu, lisaks tekkis mul sel sügisel kõrge vererõhk. Püha jumal - elus pole rõhku olnud, nüüd neelan tablette! 

Raplas teevad kõik Fitlappi. Väga paljud. Terve politseijaoskond näiteks. Augustis korraldasin üleriigilise tervisedendajate  suvekooli ja kutsusin sinna ka Fitlapi Heikki. Heikki rääkis oma fenomenist, aga ikkagi kuidagi see ei kõnetanud mind. Aga no midagi tuli ette võtta.

Aasta lõpus ütlesin raadios kõva häälega, et ma liitun Fitlapiga. Jaanuari alguses maksin kolme kuu raha ära. Aga ikka ei viitsinud. 

Ja siis tuli Maarika. Ja ütles, et ta on 14 kilo maha võtnud ja nägi jube ilus välja. Me mängime koos sulgpalli ja üldse oleme head sõbrad juba figuurikate ajast. No aga ma ei saanud mitte midagi aru, mul ei olnud aega hakata mingil saidil näpuga järge ajama. No ei viitsinud ka tegelikult. Aga Maarika ütles, et tule minu juurde ja ma teen sulle selgeks. Õpetan. Ja ma läksingi. Ja minu uus elu algas eelmisel kolmapäeval. 

Eks ma üritan siin seda kirjeldada ja vaatame, kuhu jõuame. Elu esimene blogi. Minu eesmärk on 2. aprilliks maha saada 8 kilo ja kaaluks oleks 72 kilo. Usun, et see on optimalane kaal, kus 50-aastase noore inimese põsed rippuma veel ei hakka. Seda viimast kardan ma kõige rohkem.  31. märtsil on maakonna paarismängude meistrivõistlused ja 21. aprill maakonna üksikmängude meistrivõistlused. Ja on ikka vahet, kas tassid ämbritäit (mida iganes siis seal ämbris ka ei oleks) sulgpalliplatsil seljas kaasas või oled ilma ja lendled nagu linnukene. 

Elame - näeme. Nädalaga on juba 2 kilo läinud. Aga maitseelamusest ja pelmeenikeetjast kokkamist nautivaks naiseks saamise lugu ma räägin siis edaspidi. Kui see kedagi huvitab, on eriti lahe. Kui mitte, siis - mina ise vajan oma lugu kõige rohkem.

Selline ma praegu olen (vähemalt Kuuse turniiril olin).